Teisipäeval, 12. mail oli meil siis plaan snorgeldama minna ja eelmisel päeval sai siis vajalikud asjad kokkulepitud. Valisime oma tuuritegijaks ühe ettevõtte siis, kes on ainus siin saarel, kes ei toida mereasukaid. Üldse, on nad rohelisemalt meelestatud ja keskkonnasõbralikumad. Esmaspäeval oli jutt, et tahame minna järgmine hommik kell 8.30 aga kuna nemad alla 4 inimese välja ei lähe, siis pidime ootama, et vajalikud inimesed kokku saada. Õhtuseks sulgemise ajaks polnud veel inimesi koos, nii et meile öeldi, et siis teeme mineku kell 10.30, et keegi jõuaks hommikul ühineda. Nojah, mis teha. tahtsime just varem minna, kuna kõik ülejäänud grupid lahevad ka kella 10 aeg aga polnud ju valida.
Hommikul sättisime ennast siis ilusti valmis ja olime kell 10 kohal. Omanik siis kohe küsima, et noh, kus te kell 8.30 olite, me ootasime teid kai peal!?!?!
Tuli välja, et eelmine õhtu see tüüp kellega me rääkisime (omaniku poeg) oli kellegagi hommikul kella 8.30 tuuri kokku leppinud (kuigi oli enne meiega kell 10.30 kirja pannud). Ja siis need kes hommikul kohal olid, ei saanud ka minna, sest nad olid kahekesi ja nad ju alla 4 välja ei lähe. Päris tigedaks ajaks. Ütlesime ka, et ise te meile ütlesite mis kell tulla ja siis keerate sellise jama kokku. Omanik veel kökutas, et noooo mis te nüüd siis teha tahate?? No meie leppisime sinuga väljasõidu kokku. Mõtle ise, mis me teha tahame?! Lollakad. Ta ise ütles ka, et see poeg teeb kogu aeg selliseid asju ja, et ta ei saa ju teda selle eest maha lüüa. OK. Aga "vabandust" ei tulnud sealt suust ikka.
Mis seal ikka, saime siis õnneks minna ühe teise firmaga, kellega olime ka eelnevalt rääkinud ja hindu uurinud. Paadis oli meid 6 plus kaks giidi/paadijuhti. Meie, kaks sakslast ja kaks Kanada neiut. Sakslased olid vaiksed nagu sakslased ikka (ja meie). Kanadalased olid eputrillad ja suu neil kinni ei püsinud. Õnneks peadpidi vee all rääkida ei saa.
Põhiline külastuskoht oli siis meil Hol Chan Marine Reserve, mis on olnud kaitse all juba umbes 30 aastat, lisaks käisime Great barrier reef (suur korallriff) juures, mis on siis maailma suuruselt teine korallriff (kuulub UNESCO nimistusse) ning veel paaris vähem tähtsamas kohas. Belize suur korallriff on igasugustes kohad-mida-peab-külastama TOP nimekirjades, kui googeldada. Eks seal oli üsna vinge ka! Lisaks ujusime haidega (ja raidega) ja nägime ka suuri-suuri kilpkonnasid.
Loomulikult saime veel õhtu lõpuks päikese käest peksa ja järgmine päev möödus riiete all peidus ja SPF50 seltsis. Tegelikult hakkasime järgmisel päeval (kolmapäeval) üldse reisima ja jätsime saarega hüvasti aga sellest juba eraldi lugu. Pilte on ka peagi tulemas, kui räägin ära, mis juhtus edasi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar