Saare elu, saare elu

Eilne päev möödus üllatus-üllatus enamasti puhates. Hommikul mõtlesime tänava otsast pannkooke kaasa osta, et neid siis kodus banaaniga süüa aga söögikoha omanik pakkus meile maja kulus kohvi ja üldse hakkas igasugust juttu rääkima, nii et tundsime, et oleks viisakas ikkagi siis sinna sööma ka jääda. Kuna aga see tähendas, et meil polnud võimalust oma hommikusööki kodus kokku miksida, siis tellisime juurde singivõileivad ja nii meie hommikusöök siis üsna kalliks läkski (seda muidugi mitte Eesti ega Kanada mõistes). Aga pannkoogid olid jumalikud!

Peale sööki skaipisime kodustega mis järel läksin mina rattaga sõitma ja saart avastama. Käisin üsna kauges otsas, kus varem käinud polnud. Seal olid kohalike kodud ja ühtegi teist turisti ei liikunud. Mingist punktist otsustasin, et kaugemale ei taha enam üksi minna ja sõitsin veidi veel juba teada-tuntud radu pidi. Koju tagasi jõudes oli jälle väike puhkus ja lõuna ajal otsustasime minna kuhugi süüa otsima. Koht, kuhu plaanisime minna oli suletud sellel kellaajal nii et otsustasime üht teist rannaäärset baari Bambooze proovida. Meil oli ka suur mereanni (kreveti) isu ja seda tagatänavatel väga lihtsalt ei leia. Tellisime kreveti ceviche(krevetid, tomatid, sibul jms) ja kartulipudru-kreveti roa, mõlemad serveeritud nachodega. Toit oli üsna hea (ja kallis) aga ceviches oli veidi liiga palju koriandrit. Nimelt on koriander ainus asi universumis, mille vastu mul allergia on. Väikesed kogused ei tee midagi erilist, lihtsalt ebameeldiv on. Suurem kogus paneb hingamisteed kinni. Kuna aga kreveti isu oli suur, kannatasin ära. Hiljem arve saades, oli toidule veel lisatud sales tax 5BZ, mida mujal kuskil me varem pole näinud ja see ajas ikka tigedaks küll. 5BZ/2.5US ei tundu nagu maailma suurim summa aga siin saan ma selle eest üsna palju. Näiteks täna plaanin võtta suure õhtusöögi 7BZ eest (hautatud kana, riis ubadega, salat). Kui nii võrrelda, siis päris palju. ja kogu selle eine eest oleks võinud tagatänavas mitu päeva õhtust süüa. Enam sinna ei lähe.

Hiljem läksime veel ratastega sõitma, kuna tahtsin näidata Rasmusele, kus olin päeval käinud ja koos julgesin kaugemale ka minna. Sõitsime ka teiselt poolt saare "lõpuni" kuni igalt poolt tuli vesi vastu ja jälle edasi ei saanud. Seal aga oli vari ja sääsed tigedad, seega kaua ei saanud muneda ja leiutada ning hakkasime tagasi sõitma. Teel muidugi kohtasime sisalike, iguaane ja krabisid.

Õhtul jõime kohalikku rummi ja mängisime UNO kaarte.

Kella 10 aeg tuli taas uni ja oli plaan magama minna. Hakkasin siis mina pesema minema, kui nägin vannitoa seinal hiiiiigelsuurt tarakani, mis järel ma peaaegu nutma hakkasin. Järgmised tund aega kestis tarakani tagaajamine, kuni Rasmus ta lõpuks laiaks lõi. Kuna meil kummalgi pole aga varasemat kokkupuudet tarakaniga, siis me ei teadnud, et laiaks löömine on viimane asi mida teha. On ju teine mune täis! Noh, me elame siin veel kolm päeva, nii et loodame, et munad selle ajaga suureks ei sirgu. Öösel ärkasin üles tuule peale kella 3 aeg ja sügasin ennast järgmised tund aega. Igal pool näen meetriseid tarakane. Hommikul tuli välja, et ka Rasmus sügas end pool ood. Need on need sellistes paikades reisime rõõmud! Ma nüüdseks olen šokist üle saanud. :))

Täna aga alustasime hommikut hiljem, umbes 9 aeg. Läksime vahvlitädi juurde fry jacke võtma, aga siis ta teatas, et ta täna ei viitsigi süüa teha. Leidsime siis teise fry jacki tädi, kellelt saime Rasmusele singi-juustuka ja mulle singi-juustu-muna fry jacki. Tulime tagasi koju ja sõime kõhus täis. Enne keskpäeva läksime splitti ujuma, kus oli mõnus tuul ja vesi oli üpris närviline ja pritsis igas suunas. Seal mängisime lastega veel palli ja siis Rasmus ei lubanud mul trepist tagasi tulla ja käskis selle juraka betoonkai peale ronida. See on umbes nii peakõrgune (aa enne ta viskas vette mind sealt ka). Ja selle kai seinad on libedad ning nii ma siis seal turnisin, kuni üles sain. Aga varvas on risti katki lõigatud ja päris palju. :(

Nüüd on rõdul siesta ja varsti juba ongi aeg tädi juurest lõuna võtta!

Beebi