Neljapäev, 24. juuli 2014

1200km sõitu ja 5 minutit kontoris viibimist

Sai siis täna edukalt Banffis käidud ja auto registreeritud. Nüüd on siis vähemalt sellega ühel pool. Maksis too tegevus 85CAD ja kestis mõni minut. Loomulikult meile öeldi ka, et kohalikku aadressi on vaja ja nii me siis lasimegi panna mingisuguse üle-eelmise autoomaniku, kellest keegi midagiei tea, aadressi. Sõit iseenesest oli ilus, kuid ilm oli kehvavõitu ning ka väsimus võtab võimust. Homme lahkume Revelstoke-ist ja hakkame tasapidi lõunasse tagasi kulgema. Midagi tahaks teel olles veel vaadata ja kuskil peatuda, kuid mis ja kus, see selgub homme, kui meid siit pimedast mutiaugust välja tõstetakse.
Aaaaa, oi, veekeskuses käisime ka täna, sest saime tasuta pääsmed. Midagi erilist ei olnud aga veidi sai ulpida ja isegi saunas käidud. Ja kanada aurusaun ei sisalda auru!

Paar pilti tänasest sõidust









Kolmapäev, 23. juuli 2014

Revelstoke

Eile oli ilm pilves ja kergelt vihmane, mis andis meile võimaluse teha midagi muud ning külastada kõrbekeskust. Kõrbekeskuses tutvusime kohalike ekspositsiooniga kohalikest lindudest, loomadest ja taimedest ning seejärel jalutasime umbes 1.5 kilomeetrisel rajal, et näha jälgi loomade tegevusest. Loomi elab seal palju aga nad peidavad end hästi, seega ei näinud me ühtegi. Ainult meie sõber hüppav kaktus oli igal pool ning samuti nägime mõndasid luid. Minule väga meeldis viibida värskes õhus ja natuke jalutada vahelduseks. Need paar vihmapiiska olid vaid boonuseks.

Hiljem käisime poes ning õhtul ujusime basseinis. Üldjuhul on see tittesid täis aga leidsime lõpuks aja kus ainult üks titt oli alles aga see läks ka minema viimaks. No tõesti, neid oli meie hotellis kümneid tuhandeid ja nad kõik olid veel nii.. natuke rumalad ka. Üks õhtu olime meie ainsad inimesed basseini ääres istumas ja siis mingid tited mängisid, hüppasid ja kargasidüle terve basseini aga seal oli üks kellel oli vaja alati just meie kõrvalt vettehüppeid harrastada. Sul on terve bassein ja sa tuled hüppama sealt, kus mina kuivade riietega istun. Sama oli eile, läksime basseini äärde ja vaikselt kogusime end, kas minna ujuma või mitte. Kedagi polnud, mitte kedagi! Ja siis tulen jälle üks titt otse minu kõrvale ja kargab sealt plärtsuga vette. No mida? Ja need ei ole mngid imikud vaid juba suured tattnokad. Nende peale sai ikka mõned korrad vihastatud. Ma saan aru, et lastel on tore mängida ja supelda basseinis aga täiskasvanutel ei oludki kohta kus olla, sest need lapsed karglesid seal absoluutselt terved päevad, samal ajal, kui lastebasseinis ei olnud kedagi. Seal muidugi oli varbani vesi ka. Lisakson keelatud basseinis hüppamine, mänguasjad ja kummimadratsid aga terve see vann oligi ainult värvilisi plastmass junne täis!

 Täna hommikul seadsime aga sammud sealt minema ja sõitsime veidi üle 300km Revelstoke-i. Siin peatume ühes kergelt haisvas motellis aga tegelikult olen juba selle haisuga ka harjunud. Läksime siis enne jalutama, ilm oli hea soe ja rahulik. Jalutasime siit linnakese keskusest kaugemale jõe äärde ja seal tegime päris suure ringi. Tähendab oleks suurema teinud aga ei kusagilt ilmus välja tuul, mis puhus pikali! Olime parajaste saeveski taga, kui algas kohutav mürgel. Peenike tolm saeveskist puhus silma ja suhu, puud ragisesid ja lehed lendasid. Juuksed olid näos ja nägemine oli üpris udune. Algul oli naljakas, et tuul sammu pealt jala all viltu pühib aga kui see enam järele ei jäänud ja aina suurenes, hakkas asi juba tüütuks muutuma. Lõpuks siis otsustasime kaarti vaadata, et kust saaks kiiremat kaudu siia linna sisse tagasi. Samal ajal möödusid meist kaks naist jalgrataste ja koertega, kes küsisid, et kuhu me jõuda tahame enne, kui see torm kohale jõuab? Ütlesime, et linna tagasi ning nad näitasid meile suuna kätt. Torm lähenes üle mägede märgatava kiirusega ja püüdsime sammu kiirendada, et jõuda tsivilisatsiooni enne, kui mõni tornaado tuleb. Jõudsimegi peatänavale ja hakkasime vaata kus süüa saaks, ega liiga kaua selleks aega ei olnud, kuna müristas üsna tugevalt pea kohal ning välku lõi aga viimaks valisime itaaliapäraste roogadega söögkoha. Hetkeks läks isegi elekter ära, kuid see taastus. Tellimuse pidime aga andma helikiirusel, kuna öeldi, et kui vool ära läheb, siis ei saa nad enam midagi teha. Osutasin sõrmega esimesele pastale millel silm peatus ning küsisin ka on hea - pidi väga hea olema! Selge, sobib. Tellimine läks meil 30 sekundiga ja igaks juhuks panid teenindajad küünlad kalaudadel põlema aga vool siiski püsivalt kuhugi ei kadunud. Selleks ajaks kui lõpetasime oli mürgel möödas ja vaid mõned välgud sähvisid ja pisut müristas, vihma kallas ka. Homseks loodan ilusat ilma, kuna ees ootab sõit Banffi, üle 300km ning ka sealt siia tagasi. Seega umbes 600km sõitu homme. Tuleb suhteliselt ebamugav päev aga mis teha. Õhtul ehk läheme siia kõrvale veekeskusesse vedelema. ( Ööbime homme ka siin samas.) Ja edasime plaan tegelikult puudub.

Vot nii. Hea on hingata värsket mägede õhku! Mõned pildid ka. :)










Teisipäev, 22. juuli 2014

Pilte! 2

































Pilte!

Pakkimismaja

TÖÖ

Värske kraam otse puu otsast

Oli tegus nädal

Pakkimismaja - aprikoosid liinil

Ehitame kaste

Päeva tippsündmus - kas kukub alla või ei?

Kell 7 ärgates helkis päike õrnalt virsikupuude vahelt näkku. Sel pildil aga on kell 6 ja midagi ei sära. 

Putukad on meil üsna koledad

PUHKUS ja meie kodurand