Revelstoke

Eile oli ilm pilves ja kergelt vihmane, mis andis meile võimaluse teha midagi muud ning külastada kõrbekeskust. Kõrbekeskuses tutvusime kohalike ekspositsiooniga kohalikest lindudest, loomadest ja taimedest ning seejärel jalutasime umbes 1.5 kilomeetrisel rajal, et näha jälgi loomade tegevusest. Loomi elab seal palju aga nad peidavad end hästi, seega ei näinud me ühtegi. Ainult meie sõber hüppav kaktus oli igal pool ning samuti nägime mõndasid luid. Minule väga meeldis viibida värskes õhus ja natuke jalutada vahelduseks. Need paar vihmapiiska olid vaid boonuseks.

Hiljem käisime poes ning õhtul ujusime basseinis. Üldjuhul on see tittesid täis aga leidsime lõpuks aja kus ainult üks titt oli alles aga see läks ka minema viimaks. No tõesti, neid oli meie hotellis kümneid tuhandeid ja nad kõik olid veel nii.. natuke rumalad ka. Üks õhtu olime meie ainsad inimesed basseini ääres istumas ja siis mingid tited mängisid, hüppasid ja kargasidüle terve basseini aga seal oli üks kellel oli vaja alati just meie kõrvalt vettehüppeid harrastada. Sul on terve bassein ja sa tuled hüppama sealt, kus mina kuivade riietega istun. Sama oli eile, läksime basseini äärde ja vaikselt kogusime end, kas minna ujuma või mitte. Kedagi polnud, mitte kedagi! Ja siis tulen jälle üks titt otse minu kõrvale ja kargab sealt plärtsuga vette. No mida? Ja need ei ole mngid imikud vaid juba suured tattnokad. Nende peale sai ikka mõned korrad vihastatud. Ma saan aru, et lastel on tore mängida ja supelda basseinis aga täiskasvanutel ei oludki kohta kus olla, sest need lapsed karglesid seal absoluutselt terved päevad, samal ajal, kui lastebasseinis ei olnud kedagi. Seal muidugi oli varbani vesi ka. Lisakson keelatud basseinis hüppamine, mänguasjad ja kummimadratsid aga terve see vann oligi ainult värvilisi plastmass junne täis!

 Täna hommikul seadsime aga sammud sealt minema ja sõitsime veidi üle 300km Revelstoke-i. Siin peatume ühes kergelt haisvas motellis aga tegelikult olen juba selle haisuga ka harjunud. Läksime siis enne jalutama, ilm oli hea soe ja rahulik. Jalutasime siit linnakese keskusest kaugemale jõe äärde ja seal tegime päris suure ringi. Tähendab oleks suurema teinud aga ei kusagilt ilmus välja tuul, mis puhus pikali! Olime parajaste saeveski taga, kui algas kohutav mürgel. Peenike tolm saeveskist puhus silma ja suhu, puud ragisesid ja lehed lendasid. Juuksed olid näos ja nägemine oli üpris udune. Algul oli naljakas, et tuul sammu pealt jala all viltu pühib aga kui see enam järele ei jäänud ja aina suurenes, hakkas asi juba tüütuks muutuma. Lõpuks siis otsustasime kaarti vaadata, et kust saaks kiiremat kaudu siia linna sisse tagasi. Samal ajal möödusid meist kaks naist jalgrataste ja koertega, kes küsisid, et kuhu me jõuda tahame enne, kui see torm kohale jõuab? Ütlesime, et linna tagasi ning nad näitasid meile suuna kätt. Torm lähenes üle mägede märgatava kiirusega ja püüdsime sammu kiirendada, et jõuda tsivilisatsiooni enne, kui mõni tornaado tuleb. Jõudsimegi peatänavale ja hakkasime vaata kus süüa saaks, ega liiga kaua selleks aega ei olnud, kuna müristas üsna tugevalt pea kohal ning välku lõi aga viimaks valisime itaaliapäraste roogadega söögkoha. Hetkeks läks isegi elekter ära, kuid see taastus. Tellimuse pidime aga andma helikiirusel, kuna öeldi, et kui vool ära läheb, siis ei saa nad enam midagi teha. Osutasin sõrmega esimesele pastale millel silm peatus ning küsisin ka on hea - pidi väga hea olema! Selge, sobib. Tellimine läks meil 30 sekundiga ja igaks juhuks panid teenindajad küünlad kalaudadel põlema aga vool siiski püsivalt kuhugi ei kadunud. Selleks ajaks kui lõpetasime oli mürgel möödas ja vaid mõned välgud sähvisid ja pisut müristas, vihma kallas ka. Homseks loodan ilusat ilma, kuna ees ootab sõit Banffi, üle 300km ning ka sealt siia tagasi. Seega umbes 600km sõitu homme. Tuleb suhteliselt ebamugav päev aga mis teha. Õhtul ehk läheme siia kõrvale veekeskusesse vedelema. ( Ööbime homme ka siin samas.) Ja edasime plaan tegelikult puudub.

Vot nii. Hea on hingata värsket mägede õhku! Mõned pildid ka. :)

Pilte! 2

Pilte!

Pakkimismaja

TÖÖ

Värske kraam otse puu otsast

Oli tegus nädal

Pakkimismaja - aprikoosid liinil

Ehitame kaste

Päeva tippsündmus - kas kukub alla või ei?

Kell 7 ärgates helkis päike õrnalt virsikupuude vahelt näkku. Sel pildil aga on kell 6 ja midagi ei sära. 

Putukad on meil üsna koledad

PUHKUS ja meie kodurand

Tööpõli sai läbi (aga algab varsti uuesti)

No natuke on piinlik ka nüüd selle blogi pärast aga tööpõli tegi oma töö. Nimelt, töötasime paar nädalat jutti ning vahepeal kippusid päevad ikka enneolematult pikaks. Vaevalt jõudsime töö ja magamise vahel hambaid pesta..

Mingi moment, kui päevad lühemak läksid (11-12h) oli vaba aega nii palju, et ei osanudki sellega kohe midagi tarka peale hakata. Mõtlesin, et inimestel kes 8 tundi päevas töötavad, on vaba aega ju lausa jalaga segada! Vot siis nalja. Peale seda hullust võtsime mõned päevad vabaks ja praegu puhkame, kuid juba ülehomme stardime Banffi, et see samune auto registreerimine ära teha.

Tööst veel nii palju, et sellega harjusime ära, saime isegi kopika kõrgemat palka ja boonust. Tegelkult veel ei saanud kumbagi kätte aga need lisatakse viimasele tšekile. Pangandus on siin nimelt tšekkide juurde toppama jäänud ja muud variante raha saada ei ole. Samuti töötasime mõned päevad peale palgapäeva, seega nende päevade tšeki saame järgmisel palga päeval ning peame sellele siis töökohta järele minema. Kanadalased kasutavad tegelikult ka internetipangandust, et siis kolivad tšekid meili peale. Ehk siis, kui mina saan tšeki meilile, siis laen sellest pildid oma internetipanka, seejärel keegi vaatab selle läbi ja saangi raha arvele. Põnev, eksole. Vahepeal pidime maksma ära kindlustuse ja selle kohta öeldi, et tulge kohale või kirjutage tšekk. Leidsin internetipangast funktsiooni e-transfer - tuleb sisestada inimese nimi ja e-mail ning soovitud summa ja valida salaküsimus. Ei kontonumbrit ega miskit. Eestlasele, kui e-riiklasele algul üsna ebaloogiline aga eks inimene harjub kõigega.

Tööst ma suurt rohkem pajatama ei hakka. Oi, kui siis seda, et osad kollid varastasid toitu. Ühel hommikul oli näiteks piim kadunud ning ühel teisel päeval oli üks Rasmuse õlu külmkapist varastatud ning meie viimasel hommikul oli taas piim jalad alla võtnud. :))

Puhkuse ajal oleme peamiselt vedelenud - eilse päeva veetsin basseini ääres ja kohe tuli ka päike kallale ja põletas pisut ära. Täna sai käidud linnakese peal ja rannas ning järves ujumas. Õhtul sai istutud terrassil ja arutatud maailmaasju Ukrainast Afganistanini ja Iraagist Iisraelini. Televiisorist tuleb ju peamiselt kaks uudist - alla tulistatud lennuk ja Iisrael-Gaza. Tähendab, ainult need uudised ongi.

Kohalikest uudisest nii palju, et BC põleb kuna ilmad on väga kuumad olnud aga lubab vihma kolmapäevaks ja neljapäevaks ning osad põlengud on juba kontrolli alla saadud. Sellest tingituna on vahepeal väljas kõik hall ja suitsune ning haiseb kergelt.

Lisan siis mõned videod Kanada päevast ja ühe hiljutisest kokandusest. Rohkem pildimaterjali lisan homme! Hehe, nalja veel nii palju, et nägin just, et olin rasket ja pikka tööd kirunud kuu alguses - tagant järele oli see aeg ju lausa luksus! Siis me veel ei teadnudki mis see töö õigupoolest tähendab. :)

Ta millegi pärast ei lase mul neid videosid siia normaalselt paigutada aga mis seal ikka. Kärab kah.

"mustlaslaagri" kokatund

Siin linnas ei ela nii palju inimesi!

Ilutulestik oli võimsam, kui Tallinna uusaasta saluut.

Kolmapäev, neljapäev, reede

Kolmapäev

Oi-oi kui raske on olla. Alustasime tööd kell 8 ja töötasime 9 tundi - püstijalu! Rasmusel oli au erinevaid kaste kokku panna ja mina lasin aga kirsse nendesse kastidesse, olles viimane lüli kirsisorteerimises. 9 tunni hulka kuulus kaks 10 minutist pausi ja üks 30 minutine paus. Jalad on valusad ja uni on suur. Ärkasin kell 5.30 kirsikorjajate peale üles, lärmasid siin va sindrinahad. Ja nüüd meil vist ongi tulemas sellised pikad päevad, mis tähendab, et Internetis viibimise lootus on väike ja ega kirjutada ka suurt pole sellest pakkimismajast.
No eile oli Canada Day ehk siis linnas olid pidustused ja käisime ilutulestikku vaatamas, mis üllatas ikka korralikult. Oli teine viis korda pikem kui Tallinna linna uus aasta saluut! Tegin mõned videod ka, püüan need kunagi Interneti olemasolul üles laadida.
Hetkel tõepoolest ei suuda sisukamat juttu rääkida, lähen magama ära ja suure tõenäosusega homme linna ei lähe, seega ilmselt jõuan alles postitada ja kirjutada ülehomme. Mul on ju sünnipäev ka ülehomme! Mitte, et see midagi muudaks, kuna ma töötan pakkimismajas suurema osa päevast ja õhtuks olen kapsas aga mis seal ikka. Muidu ilm on meil eriti ilus viimased kaks päeva, see tähendab, et ööd on soojad! Suurepärane. :)

Neljapäev

Kui ma eile arvasin, et tööpäev oli raske siis ma eksisin. Täna 13 tundi! :) Igasugune emotsioon puudub. Magama!

Reede
Sünnipäev! Ja tööpäev. Muu info puudub. Aega on vähe ja homme jälle töö! Olge tublid. :)

Me oleme kahe peale vaat, et Eesti keskmise palga juba varsti teeninud siin paari päevaga aga ikka sööme makarone. :))

Tööl!

Saime lõpuks soetatud inverteri autosse, et saaksin oma arvutit laadida! Maksis teine 40 dollarit aga peaks see-eest normaalne ka olema.
Oleme jätkuvalt siis Osoyoosi linnas, Lõuna-Okanaganis, kus peatume nüüd ilmselt veel veidi aega. Nimelt saime omale siia töö.
Orjafarmist lahkusime juba mõned päevad tagasi, kolm ööd tagasi vist.  Esimese öö veetsime rõõmsalt kaalumaja taga. :) Siin on nii, et sa ei saa keerata lihtsalt suvalisest teeotsast sisse, parkida ja magada. Põhja poole sõites on tee ääred täis selliseid provincial parke, kus on lauad ja pingid ning tualetid, kuid nendes on keelatud viibida kella 10 õhtul kuni kella 7 hommikul - need lihtsalt pannakse tõkkepuuga kinni. On vee olemas ametlik variant telkimiseks, ehk siis RV pargid. RVd on nimelt need kõik võimalikud automajad ja neid on kanadalastel palju! Miinimum tasu sellises pargis ööbides on 30$ öö. Kui juurde maksad saad vee ja elektri ka ning lisaks on neil veel mingid luksuspaketid ka. Need sellised alad on jubedalt ülerahvastatud ja pigem toimub seal väljanäitus, et kelle on parem RV. Need on ikka mitmetoalised, tõenäoliselt paremad, kui mõne mehe maja.  Pargitakse need seal külg külje kõrvale, laotatakse maha vaibad ja mööbel. Televiisorid on installeeritud seinte külge jne.  Üldse, on siin igas hoovis vähemalt üks ratastel maja. Need majakesed ise on toredad aga no ma ei tea mis puhkus see on nendes parkides...
Tulles tagasi aga kaalumaja taga ööbimise juurde siis oligi nii, et mujal lihtsalt ei olnud võimalik parkidaja ööbida rahus. Tee peal on veoautode kaalumiskohad, et nad ülekaalus ei sõidaks ja seal on suur parkla. Ega ma just ääretult õnnelik ei ole sellises kohas ööbimise üle aga no mis teha. Hakkasingi juba magama jääma, kui järsku sõitis kaalumaja tagant meie suunas auto (mitte eest, kus on sissesõit parklasse). Pimedas ma ei saanud aru kuidas see auto seal üldse sõidab, kuna ei olnud näha, et seal tee oleks. Sama järsku auto peatus ja kustutas momentaalselt ka tuled ja jäi pimedusse. Ka auto seest ei pannud keegi tulesid põlema.
Vaikselt hakkas näha olema taskulambi sähvatusi ja juba mõne aja pärast võis läbi pimeduse aimata, et musti kogusid on vähemalt kaks ning et nad kõnnivad ilmselt ümber auto, nagu otsiks midagi. Miks nad seda tänavalgustuslambi all ei tee?
Viimaks oli mul juba paanika nii suur - ei ole see ju ometi eluterve tegevus mis nad seal teevad ja kindlasti on tegu millegi ebaseaduslikuga! Kuna mina selliseid asju kardan, siis otsustasime lahkuda. Rasmus oli end juba rooli taha vinnanud, kui teatas, et need inimesed panevad telki kokku!!! No vot siis lugu.. Keerasin rahus magama tagasi. :)
Järgmine päev käisime pesumajas pesu pesemas ja vähemalt 10 korda käisime poes, sest iga kord ununes midagi. See pesumajade süsteem mulle täiesti meeldib. Töötab müntidega ja väga mugav on. Pesemine maksab 2.75$ ja kuivati 2$+lisa 1$ kui tahad lisakuivatust 12 min (meile vajalik, et riided oleksid täiesti kuivad, muidu on känkras autos ja lähevad pahaks). Pole kallis teenus aga see eest mugav.
Sellel päeval sõitsime veel tagasi Osoyoosi (eelmise päeva poodlemine ja pesupesemine toimus põhja pool), pidime kohtuma ühe kirsifarmi omanikuga aga selleni ei jõudnudki, ta ei suutnud kuidagi välja ilmuda ja nii me siis linnast lahkusimegi jälle õhtuks, kuna taas oli vaja ööbimiskoht leida. Olin lugenud Internetist, et siin on mõned tasuta telkimisalad ning suundusime neid otsima (taaskord mõnikümmend kilomeetrit põja pool). Õnneks, me neid ei leidnud. Nimelt, sõitsime me kuskil sügaval metsa sees (minu jaoks sügaval), käänulistel metsateedel, mis mulle kohe üldse ei istu - eriti Rasmusega sõites. Ja muidugi kartsin ma seal karusid. Mida aga ei olnud, olid telkimiskohad ega ka järve, mille ääres nad olema pidid.
Sobiva paiga leidsime viimaks mingi järve ääres, kus oli selline hea vaikne põõsaäärne paik. Natuke eemal oli ka juba üks auto telkimas nii et tundus normaalne. Päris rahuliku südamega ma muidugi seal viibida ei suutnud aga kuidagi sai ikkan õhtu hommikuks. Hommikul muidugi tuli välja, et tegemist indiaanlaste maadega kus võib suuri probleeme tekkida, kui seal ööbida. Nii et isegi, kui siin juhuse läbi mõni hea vaikne paik leida, siis on see ikka kellegi teise maa. Loodetavasti jäi see meie viimaseks ööks looduses.
Mulle varem meeldis tohutult idee matkamisest Kanada ilusas looduses aga nüüd see üks karu rikkus kõik ilusa ära.  No vast ei ole hullu, peab selle karusprei ära ostma.
Niisiis, eile hommikul kella poole 11 aeg jõudsime Osoyoosi tagasi ning hüppasime sisse kirsifarmi mis oli juba mul enne välja vaadatud. Küsisime tööd ning alguses öeldi, et võtavad numbri ja helistavad aga siis boss ütles, et 30 minuti pärast hakkab töö. vahetasime riided, täitsime paar paberit ja hakkasime tööle. Töö on pakkimismajas kirsside sorteerimine ja pakkimine. No midagi enam lihtsamat ei anna teha. Tüütu ehk on peake viiendat tundi aga muidu okei. Turi on ka kange ja selg kippus ära väsima aga vähemalt palka makstakse, mitte nagu seal orjafarmis.
Peale meie on siin veel päris palju inimesi, osad pakkimismajas ja osad korjamas. Meil on siin suur ala telkimiseks/parkimiseks, katusealune pinkide ja diivaniga, köök kahe külmkapi ja kraaniakussidega ning kolm dušši! Lisaks tulatid, endiselt kuivkäimlad, kuid ülipuhtad ja lausa lõhnavad ning sisaldavad käte desinfitseerimisvahendeid. Mõneks kohas tuleb paar saad dollarit välja käia selle eest, et saaksid parkida ja elada töö tegemise ajal. Nii et väga kurta pole vaja. Samuti on tegemist suure istandusega kust läheb iga päev ikka suurtes kogustes kaupa välja ning kuulub ka kohalikele. Nimelt on siin paljud istandusesd sellised, mida peavad tumedama nahaga tegelased ida poolt ning kellel pole õrna aimu midagi mingitest sanitaartingimustest või üldse mingitest tingimustest. Seega hetkel tundub kõik okei olevat. Vähemalt eile oli meil esimene päev Kanadas kus me omadega plussi jäime! Täna tiksus muidugi jälle miinust, kuna on Canada day ehk vaba päev aga eks jõuab seda plussi ka veel tulla. :)
Üldiselt, see Okanagani piirkond on muidu selline vaikne ja armas aga suvel tulevad siia hordidena kohale prantsusekeelsed kanadalased Quebecist, kelle üldine kirjeldus võiks sisaldada sõnu hipilaadne, rääbakas, rastapatsidega, tolknevate riietega. Nad passivad tihti kambakesti tänaval maas, kerjavad ja söövad midagi peost. Üldiselt on nende idee selles, et nad tulevad siia suveks hooajatöid tegema aga miks nad peavad tänaval kükitama ja kerjama, ma ei tea. Siin astu uksest sisse ja hakka tööle! Ka siin meie juures on mõned selliseed omamoodi tegelased. Näiteks eile kui tööd tegime, siis oli alguses minu kõrval üks suisa hirmuäratav neiu - täis tätoveeritud, rääbaka olemisega ja kõva käreda häälega. Suurema osa ajast loopis ta kirsse, rääkis kellegagi juttu või passis niisama. Aga no liinitööl, ei ole nii, et sa teed pausi vahepeal, liin ju liigub edasi. Nojah, mingi hetk ta tõsteti minu taga olevale liinile (see, kus Rasmus töötas) ümber ja sealt ta siis hakkas minu vastas oleva inimesega mingid kirsisõda või miskit pidama.. No tere talv!? Nagu kari tittesid. Prantsusekeelsed kanadalased hoiavad üldse rohkem kokku ja ei suhtle nii palju välismaalastega kui näiteks kasvõi prantsusekeelsed kodanikud Prantsusmaalt. Lisaks, reisivad need Quebeci kodanikud tihti koertega, kuna nad saavad mingit rahalist toetust, kui neil koer on (varjupaigast siis ilmselt). Ja nii need vaesed koerakesed nendega siis kaasas rändavad selle kuumaga. Ka meil on siin platsil üks koer täiesti olemas. Veel mõned nädalad tagasi, kuikirsihooaeg polnud veel alanud oli siin hoopis teine linnapilt - vaikne ja rahulik. No turiste on ikka palju (ma mõtlen Kanada turiste oma automajadega) aga siiski rahulikum kui nüüd. Hetkel aga on see linn veidi ebameeldiv. Muidugi on täna ju suur püha ka veel. Ma tahtsin paraadi näha aga seda ei juhtunud ja ei juhtunud ning ma ei teagi millal see peaks toimuma. Lisaks on õhtul igas linnas ilutulestik - ilmselt läheme seda vaatama, kui see liiga hilja pole. Mul on uneaeg päikese loojumisega. Homme peab suts varem ärkama ka, kuna töö algab kell 8. Ma muidu ärkan kella 8 aeg aga peab varasemaks lükkama hakkama nüüd.
Ega mul muud suurt midagi polegi. Hetkel istun autos (uksed on lahti) kuna siin on vari ja kirjutan. Hiljem linnas varastan Internetti ja laen jutu blogisse üles. Rasmus vedeleb auto kõrval ja loeb (e)raamatut, seda juba viimased kaks nädalat. Tegelikult peaks autot koristama aga veits liiga soe on veel väljas. Kell juba 7 aga siin ikka leitsak- mõnus! Hüva, eks ma kirjutan kui midagi uut jälle öelda on!

Pilte kahjuks ei saa taas lisada, sest see nett on nii halb, et ei ole suutnud 25 minutiga pilte ära laadida ja ma ei suuda enamoodata! Tsau!