Eelmisel laupäeval saabus siis Rasmus tööpostilt üllatuslikult koju. Mina olin küll sellel ajal tööl nagu ikka ja peale tööd plaanisin veel minna eestlaste juurde lapsehoidjaks kuna nad plaanivad ära kolida ja soovisid enne veel välja minna. Lõpuks nad otsustasid siiski koduseks jääda ja minu õhtu sai seega vabaks. Midagi ma selle vaba ajaga siiski peale ei hakanud vaid puhkasin rahulikult kodus. Olin peale tööd üsna väsinud ka ja Rasmus oli ka poolunes.
Küll aga oli mul üle väga väga väga pika aja pühapäev vaba. Ja samuti oli ka Iirise ja Meelise pühapäev vaba, mis tähendas, et oli vaja tekitada mingi väljasõidu plaan. Otsustasime Heart Creek Canyon matkaraja kasuks Canmore's. Tundus, et tuleb lühike jalutuskäik aga reaalselt matkasime ikka paar tundi. Võtsime üsna rahulikult ja mõnusalt ning peab tunnistama, et rada oli päris mõnus. Raja lõpus ootas meid peidetud kosk, mille juures siis istusime ja puhkasime ning jõime teed.
Pildid tulid seekord kahjuks väga kehvad. Avastasin just, et kaamera oli mul mingi veidra pildiformaadi peal ja lisaks paistis päike terve aeg otse kaamerasse. Aga vast ikka paar kaadrit saab kaamera ja telefonide peale kokku.
Peale matka läksime Canmore'i väidetavalt kuulsamaisse Poutini kohta, et sealt söök võtta. Poutin on Kanada (rahvus)roog - friikartulid lisandite, juustu ja kastmega. Ma ise suur kardulase fänn pole aga no kuidas sa siis saad Kanadas olla ilma Poutini söömata. Korra tegelt Vancouveris sõime ka. Igatahes, kuna koht oli ülipopulaarne siis pidime kuskil veerand tundi järjekorras ootama. Lõpuks saime söögid kätte ja läksime lähedal asuva järve ääärde sööma. Kõhud olid tühjad ja söök oli hea. Peale lõunat sõitsime koju tagasi ja õhtul läksime veel Rasmusega veidi poodidesse ja tegime mõned ostud. Peale seda olen igapäevaselt tööl olnud ja olen jätkuvalt. Reedel õhtul tahaks välja minna ja on ka selleks juba väikest viisi plaan olemas. Ilmselt olen küll peale tööd kapsas aga mis seal ikka. Muidu olen varsti nagu mingi kuivik siin, kes kuskil ei käi, Laupäev on õnneks vaba! Esimene laupäev kolme kuu jooksul, ma arvan. Päriselt. Ma ei jõua ära oodata, et laupäev ometi vaba oleks. Laupäeva õhtul ongi juba ühel eestlasel (keda me ei tea ega pole näinud) enda juures väike istumine teha ja kuna hämmastaval kombel on juba väga paljud eestlased mnemas (kelle hulgas ka neid keda me näinud pole) siis mõtlesime, et astume siis ka läbi ja vaatame need tundmatud näod ka ära. Meid on ikka üllatavalt palju siia kogunenud! Pühapäevast olen jälle tööl ja nii see elu siin läheb. Oeh, eks ma teine kord räägin edasi. Mul siin üks viriseb kõrval, turtsub ja poriseb ja nohiseb, et tema ei saa magama minna, sest tekk ja padjad minu käes!
 |
| Tegin emale selfisid ka |
 |
| Laenas mütsi |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar