pühapäev, 15. märts 2015

TUUL

Okei, lugu selline, et ma peaksin vist juba ammu magama kuna homme ikka see sama töö aga mul tuli hoopis kirjutamise tunne.
Tööl on asjad päris palju muutunud juba, kuna nii palju uusi inimesi on alustanud. Meil on nüüd uus assistant manager, kes on muidu üsna normaalne aga kuna tema väljaõpet teeb see üliaktiivne asendusmanager siis ta on nüüd ise ka üliaktiivne. Lisaks on meil veel kaks uut tüdrukut, üks tuli Banffi poest üle ja teine on täiesti uus. No see kes üle tuli, on veel enamvähem. Ega ta suurt midagi ei jaga veel aga samas teatud asju ta teeb väga hästi nii et on potentsiaali küll aga see teine! Muidu paistab tore tüdruk aga suurema osa ajast passib suu ammuli. Ala kliendid on järjekorras ja ta lihtsalt vahib ja ootab, et talle öeldakse mida teh. Või siis on talle ülesanne kätte antud ja vahepeal ta ei tea mida teha, siis jälle ootab kuni keegi midagi ütleb.

Esmaspäeval on meil firma asepresident tulemas külaskäigule ja tema eelmised kaks visiiti olevat olnud väga ebameeldivad - pood olevat olnud absoluutselt korrast ära jne. Seekord me planeerime jätta vastupidise mulje nii et esmaspäevaks peab olema kõik korrektne. Lisaks on mul kolm uut kantseldada! Okei, see üks saab hakkama oma asjadega aga ta ikkagi ei jaga süsteeme kohati nii et mul suht palju jooksmist, aga päris ausalt pean ütlema, et päevad mööduvad pisut kiiremini kui saab joosta ja toimetada. Ükspäev käis see neiu oma tšekil järel, kes meil juhatajaks pidi hakkama vahepeal, Haises nagu tõhk - nagu nädal aega jutti oleks tina pannud. Äkki ta sellepärast ei suutnudki oma tööd alustada!?

Muust elust nii palju, et teisipäeval tuli Rasmus koju ja keeras kogu korteri pahupidi oma töö kompsudega. Oi te ei kujuta ette ka seda diislilehka mis mul siin oli! Nimelt korraldas ta tööl üks päev väikese diisliõnnetuse ja no ma ütlen, see hais ei lähe nendelt riietelt kunagi välja. Mul jõudis süda pahaks minna üsna ruttu. Riided kolisid siiski rõdule puhkama. Ta muidugi pesi neid ka veel pesuruumis. Ükspäev oligi üks hiina tädi piuksunud, et jube kütuse hais on pesuruumis. Ei tea küll miks!? Rasmus noogutas agaralt kaasa.

Kolmapäev ja neljapäev olid mul töölt vabad. Algselt plaanisime küll Banffi minna aga kuna seal nii palju käidud (ja suusatamiseks õues +16) otsustasine Drumhellerisse minna. Iirise krabasime ka kaasa, kuna ka temal oli töölt vaba päev. Drumheller on nimelt Calgaryst põhja pool, umbes pooleteise tunni autosõidu kaugusel, Seal asuvad paar kanjonit ja hoodood. Drumheller asub Red Deer River orus (vahel ka Dinosaruste org), Org on umbes 2km lai ja 28km pikk. Kunagi kaevandati Drumhelleris sütt ja linn olevat olnud lausa lääne Kanada suurim söetootja. Tänaseks on seal mahajäetud söekaevandused. Lisaks elasid sealka väidetavalt dinosaurused, mis tõttu on linnas itöölt iga nurga peal dinosauruste kujud. Linn ise on selline üpris sürreaalne, nagu maha jäetud. Igal pool on asutused ja poekesed ja tänavate ääres pargivad autod, aga ei ühtegi hingelist. Proovisime ühte raamatu/vanavara poodi sisse asutuda kui onu tigedal häälel kostis: "Me oleme suletud!!" Lõpuks ikka ühe pitsakoha leidsime. Valetan, seal oli baar, kus olid mõned inimesed. Aga see oli tõesti veider linnake, nii tühi ja üksik.

Kolmapäeval magasin taas kaua ja otsustasime jalutama minna Fish Creek parki. Ilm oli küll imeline aga meil on nüüd siin uus ilmastikunähtus - TUUL! Ja oi see tuul oli tige. Soe, aga tige. Ja sellest päevast alates ongi iga päev tuuline. Rääkisin ma ju kuid, et Calgarys küll tuult pole! Võta näpust, nii vist jätkub kuni suveni! Jalutuskäik väga pikaks ei jäänud kuna kõrvad hakkasid undama ja raske oli kõndida, läksime hoopis Winnersisse shoppama. Winner on outlet kus müüakse igast brändikaupa alates 50% allahindlusega niiet sealt saab alati head kraami hea raha eest.

Õhtul otsustasime sõbrad Iirise ja Meelise kampa võtta ja minna teaduskeskusesse, kus iga kuu teisel neljapäeval täiskasvanute õhtu, 18+. Ma ise (ja ka teised ilmselt) kujutasin pigem ette rohkem seeniorite õhtut aga see seal oli täielik teaduspidu. Muusika oli põhjas ja baar oli avatud. Me käisime ilusti kõik väljapanekud läbi ja proovisime ka ise osasid teaduslike eksperimente. Ootasin küll rohkem põnevaid asju ja kujutasin ette, et see keskus on vähem teoreetiline aga kokkuvõttes oli ok. Samas, uuesti ei läheks.

Eile oli aeg jälle tööle minna ja sain seal vaevalt  paar tundi olla, kui tuli Rasmus ja teatas, et läheb tagasi tööle veel enne kui ma töölt koju jõuan. Pidi minema lühikeseks ajaks ja pidavat ka viimane vahetus olema. Aga asjad jälle muutusid ja arvas, et äkki peavad ikka kauemaks jääma. Minul hakatakse ka tunde kärpima, kuna tegelikult ole mu ametikoht ju mõeldud töötama 40 tundi nädalas.Peame hakkama plaani koostama, et mis edasi!? Etteruttavalt võin öelda, et plaanime suvel Eestisse maanduda. Kauaks küll, jääb hetkel veel saladuseks (ja ega me täpselt ei tea ka) aga tulla me plaanime! Polegi praegu tegelikult tunnet, et varsti juba peaaegu aasta aega eemal olnud. Imelik.

Ah, naljalugusid ka.

Naljalugu 1:

Hakkasin üks päev välja minema , kuikoridoris lähenes mulle üks üsna kaltsaka väljanägemisega tädi, kes lausus: "Kuuule, ma mõtlesin küsida, ega sul juhuslikult paar taala pole laenata, esmaspäevani?! Eeee, ei kahjuks mitte. Tädi: "Aga sul suitsu on?? Ma kukkusin Chinooki parklas põlve lõhki ja oleks vaja rohtusid osta..." Tädil endal oli silma sinine. Soovitasin tal viisakalt kellegi muu poole pöörduda.

Naljalugu 2:

Olen täna poes tööl ja läheneb mulle Aasia noormees ning alustab juttu lausega: "Ma olen niiii väsinud, ma olen täiesti kurnatud aga, ma teen sulle komplimendi ikkagi". (Seda komplimenti kunagi ei tulnud). Siis ta seletas, et ma näen välja nagu venelane. Ja siis aasiaat, Ja siis venelane ja asiaat korraga. Pidi lahe olema. Küsis kus pärit olen. Ütlesin, et Eestist. Küsis kas see on kusagil venemaa lähedal?!?!?? Mina: "Jah, on küll." Tema; "Sa näed jah välja nagu venelane". Okei. Ütles siis et teeme diili, et ma annaks talle oma nmbri ja siis me läheme õhtust sööma. Ütlesin, et ega ikka ei lähe küll. Selle peale ta needis mu ära ja ütles, et mitte iial ei tule ükski lahe aasia kutt mind enam välja kutsuma. Vastasin, et suudan selle teadmisega elada. Tema arvas, et tema küll ei suudaks. Vahepeal veel jauras, et tema võib küll väita, et on Hiinast, miks mina küll ei ütle, et venemaalt olen? Pikemalt sellel teemal arutama ei jäänud, kuna ta vihastas mu peale ja lahkus. :(

Vähemalt tean, et enam mul hiinlaste seas šanssi pole!

Kuna aga täna oli üks üsna kohutav tööpäev ja kell on sujuvalt pool 2 tiksunud, siis hakkan magama sättima. Lihtsalt nii palju ebameeldivaid kliente oli täna, ma ei teagi mis neil viga oli. Ma lõpuks juba tahtsin käratada aga otsustasin tagaruumi minna ja seal oma ette kiruda veidi aega. Aga homme jälle!

Nüüd aga pildid Drumhellerist! Ja ma, geenius, võtsin kogu oma fotovarustuse kaasa aga mille jätsin koju, oli mälukaart. :)

Põlluääre selfie


Hoodood

Pildiallkirja lisamine











Motell!

Kohalikust bensukast saime igast jubedat nänni

Hakkasime koju tagasi jõudma

See juba järgmise päeva vene poe lihapirukas


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar