Tähtis päev tööl

Täna oli siis see suur päev tööl, kus asepresident külas käis, kuid alustame eilsest. Eile oli ikka päris hull tööpäev, kuna pidime poe ideaalseks saama tänase suure külastuse puhuks - ütleme nii, et õnnestusime üsna hästi. Õhtul jäime meie uue assistant manageri Katie ja asendusmanageri Amandaga kolmekesi, et poele viimane lihv anda. No ma jooksin ennast lausa higiseks, nii palju oli teha lihtsalt. Lisaks oli meie müük mitte ainult üle meie päeva eesmärgi, vaid ületas tublisti ka venitatud eesmärgi. Igatahes, koju jõudes olin üsna kapsas aga tunne oli kokkuvõttes hea ja päev läks ka kiiresti.

Kuna selle tähtsa asepresidendi lennuk pidi maanduma kell 12, siis ootasime teda (ja meie regiooni manageri) 12.30-1 aeg, tähendab teised ootasid. Mina alustasin tööpäeva alles kell 2.30. seega lootsin, et selleks ajaks kui tööle jõuan on nad käinud ja kõik ok. Aga ei. Lend lükati edasi ja niisiis oli eriti vastik stressirohke ootamine. Kliente ka ei olnud, nii et pidime kuidagi ennast tegevuses hoidma, et kui nad üks hetk välja ilmuvad siis kõik perfektne oleks. Üks meist pidi veel poe ees seisma ja inimesi tervitama ja pakkuma kreemide näidiseid, mis oli eriti ebamugav, sest kliente ju polnud. Aga lõpuks nad saabusid! Ja tõesti, see tädi luges sõna otseses mõttes potsikute virnasid, et mitu ühes virnas ja mitu teises, et täpselt sama number oleks. Ta vaatas absoluutselt iga detaili! Vahepeal olin kassas kui need kaks ainsat klienti käisid ja siis üks klient soovis tagastada mingi asja ja tegelesin temaga ning samal ajal nägin kuidas iga mu liigutust jälgitakse ja iga sõna pealt kuulatakse - väga ebamugav! Aga miskit ma tegin hästi, sest sain asepresidendilt pärast personaalse kiituse, kui hästi ikka olukorraga toime tulin ja, et see on kõrgtasemeline klienditeenindus. Ma omaarust tegin oma tavapärast igapäevast asja aga talle avaldas muljet, nii et läks väga hästi see tänane visiit, mida kartsime. Nüüd samme jälle rahus hingata mõnda aega. Lisaks käivad igasugused arhitekt meil külas, et eelseisvaks remondiks ettevalmistuse teha jne. Nii palju siis tööst seekord!

Ah, naljaluguseid ka. Kukutasin üks päev köögis pestopurgi põrandale puruks ja järgmine päev tööl tundsin, et seista kuidagi valus ja koju jõudes avastasingi, et mul klaasikild kannas. Püüdsin teda kätte saada aga see sindrinahk ei teinud mingid eemaldumise nägugi. Ainult verd hakkas jooksma. Nüüd ta siis istub mul siiamaani kannas, sest mina teda kätte ei saa. Loodan, et ehk mädaneb välja üks hetk. Siga valus on küll. Aga kui kellelgi mingeid soovitusi kuidas ta kätte saada, siis palun!! Ma isegi ei näe teda ja kanna nahk ju paksem ka. :( Jama. Lisaks sellele, lõikan tööjuures kogu aeg noaga sõrmedesse, mitte kõvasti aga no sellised väikesed lõiked. Meil need papilõikamise noad mis pole eriti teravad, sest keegi pole viitsinud neil otsast juppi ära võtta. No nendega ma siis lõigun sõrmi omal aga need haavad tavaliselt haihtuvad kahe päevaga ära. Üks kurjajuur aga otsustas mädanema minna ja nüüd on põletik sees. Ümber selle mäda on punane ja valus kõik. Ei tea jällegi mis teha, eks pean vast mingi antiseptiku sebima ja mäda ikka välja ajama. Arvestades, et ma homme aga varem tööle lähen, et kaubaga tegeleda meie laoruumis siis arvatavasti olen nii või naa päeva lõpuks vigane!

Ah ja veel üks naljalugu. Tulin eile töölt, siis avanes selline vaatepilt:

Meenutan, et kaks päeva tagasi oli meil +19! Aga noh, nüüd edasi saab küll ainult paremaks minna. Okei, ma ei joua enam oodata oma Caesari salatiga. Tegin selle valmis enne kui kirjutama hakkasin aga ei hakanud veel sööma, sest nälg polnud nii suur aga nüüd see lõhnab mul siin viimased 30 minutit juba, seega, ma hakkan müüd sööma! Teile kõigile head peatselt saabuvat kevadet!