Nädal Calgarys

Eelmisel laupäeval saime Raili Edmontonist kätte ja siiani olemegi Calgarys olnud. Täna on Halloween nii et võib juhtuda, et ka meie läheme kuhugi halloweeni peole. Halloween on siin üldse hirmus tähtis püha ja ka homseks on meil juba üks üritus plaanitud. Pühapäeval käime vast kohustuslikus korras loomaaias ja nädala alguses sätime suuna Banffi ja igale poole mujale mägedesse. Seniks, aga pildid Calgaryst ja küll siis juba tulevikus rohkem kuuleb! 

Korteri elu

Kodutänav

Meiega samas koridoris on veel kolm korterit. Vastas korteri elanik on Uksepaugutaja, käib edasi-tagasi 6 korda päevas, seal juures hilja õhtul ja talle meeldib hirmsasti uksi paugutada. Nii, et ma ehamatan pidevalt üles selle peale. Eile saabus ta koju lausa klaaside klirinal, mis tõttu ma arvasin, et keegi on meie korterisse sisse murdnud ja on köögikapi kallal. Ja kui Uksepaugutaja enda ust lahti keerab, on sama heli nagu keegi keeraks meie ukselukku lahti.

Teiseks naabriks on kaks röökivat titte. Hommikust õhtuni - õhtust hommikuni. Tegelikult päeval on vaikne üldjuhul aga õhtul kuskil kella kuuest kuni kella üheni öösel. No võib-olla tollel titel kasvavad hambad, mis siis ikka. Õnneks kui ma panen muusika näiteks käima siis on veidi parem aga pigem ma arvan, et asi on vanemates, kuna pidevalt lendab mingeid asju vastu seina. Ma paar korda olen koputanud ja vastu seina, kui juba kuuendat korda mingi hirmus kolakas käib selja taga. Ja seal on üks tädi kes karjub ka pidevalt. 

Kolmanda naabri korterist tuleb tihti imelikke kosmose hääli aga see mind ei häiri, sest nad on piisavalt kaugel meist, et me seda siia ei kuule. Ma mööda kõndides on kuulnud lihtsalt. Ükskord lausa seisin ja kuulatasin hetkeks, et mis hääl see huvitav on. Imelik, ma tean.

Ja mõnikord, kui ma kuulen enda ukse taga sabistamist siis ma piilus sellest uksesilmast. Igaks juhuks. Et keegi sisse ei murra. Öösiti kiikan ka aknast välja, kui mingit kolinat kuulan. Aga ma arvan, et ma varsti harjun ära selle esimesel korrusel elamisega ehk.

Oi, ja see üleval naaber! Käib kaks korda päevas 30 minutit dushi all! Mis ei olegi otseselt midagi imelikku aga ta vesi voolab mööda meie torusid ja see hääl! Oi see hääl mis sellega kaasneb... :)

Nii siis, nagu võite mõista on mul raskusi kohanemisega selles valjus keskkonnas. 

Igatahes, paar päeva tagasi otsustas üks hea onu meile hunnikus tasuta kallist mööblit anda. Tegelikult ostsime temalt väga soodsalt teleka ja koju jõudes oli ta meili saatnud, et ehk tahame ka magamistuba. Tal oli see ka pisku eest müügil, $660 vist küsis. Kuigi tal oli vileuus madrats juba ainuüksi üle $1000. Seda tean ma selle pärast, et sain madratsiga tšeki kaasa. Mööbel maksis omal ajal üldse $8000 aga no mis teha. Kingitus tuleb vastu võtta. :)

Laupäeval saabub juba Raili ja siis on loodetavasti rohkem huvitavat tegevust. Plaanime millalgi minna ka Banffi ja vist ka Icefields parkwayle kuhu ma olen tahtnud suvest saati minna. Ja kindlasti veel palju põnevat. Seniks aga paar pilti siis. 

Selle teleka saime $120 eest ja telekalaua saime kingituseks. DVD saime ka kingituseks.

Diivanit meil veel ei ole aga see on ka väga mugav ajutine lahendus

Pesuehtne VOODILINA :) Väga südant soojendav leid.

Elukoha otsimine ja leidmine

Tänaseks oleme kolinud sisse oma uude rendikorterisse ja viimaks on meil oma koht kus olla. See protsess ei olnud kindlasti mitte lihtne meie puhul aga see eest olen ma nüüd hulga maad targem selles valdkonnas.

Vahepeal oli juba üsna lootusetu tunne, kui olime leidnud täpselt sobiva korteri mis meeldis, hind oli hea ja üldse kõik oli tore ja siis, jäime oma avaldusega sõna otseses mõttes mõni minut hiljaks. Õnneks läks aga kõik nii, et saime ikkagi korteri sinna piirkonda kuhu tahtsime, kuigi, pean tunnistama, et minu arvates maksame natuke kõrget hinda selle korteri kohta, kuid ega hetkel midagi odavamat ka saada pole ning me ei ole ainsad kes hindade üle kurdavad. Muuseas, hetkel kolib Calgarysse iga päev oma elamisse sisse keskmislt 77 inimest – pole siis ime, et raske midagi sobilikku leida!

Meie Calgarysse tulek oli üsna ülepea kaela otsustatud ja tuldud, kuna plaanisime ju tegelikult BCs resideeruda aga kui ma nüüd tuleksin siia teadlikult, siis ilmselt teeks mõned asjad teisiti. Näiteks, pidime meie maksma oma korteri eest korraga kolme kuu üüri. Esimese kuu eest õnneks küll vaid pool, kuid kolme kuu üür ei ole just midagi sellist, mida niisama naljalt maksta tahaks. Ja siis veel mööbel ja igasugune muu train mida vaja on, kuna korterid on ju tühjad. Samuti tuleks korterit otsides endale enne selgeks teha, kus piirkonnas elada tahad. Kuidas sa aga uustulnukana tead, kus sa elada tahad? Ega muidu ei teagi, kui pead avastama. Muidugi tasuks rääkida mõne kohalikuga, kes võib-olla teab natuke rohkem eri piirkondi. Meie lihtsalt avastasime. Läksime mõnda korterit vaatama ja jälle avastasime, et oi näe siin küll elada ei taha. J

Minul piisas näiteks paarist korrast downtownis käimisest, kui ma teadsin, et seal ma kohe kindlasti elada ei taha. Tegelikult ei taha ma seal üldse viibida ja loodetavasti ei ole väga vaja ka. 

Üldse, kui ei ole just kindlat plaani siia elama jääda, siis vist ei oleks üldse motet korterit rentida. See on lihtsalt nii suur kulu. Jällegi, kui ma läheks nüüd ajas tagasi ja mul oleks aega mõelda selle elukorralduse üle, siis vast otsiks pigem kedagi, kellega koos kasvõi korterit üürida või siis teine variant oleks tuba üürida, kuid sinna kahte inimest korraga ei võeta.  Ja kui ma nüüd veel kaugemale ajas tagasi läheks, siis vist ajastaks need kolimised ja reisimised hoopis teisiti kuidagi. Näiteks tuleks talvel Calgarysse tööle ja siis kevadel ja suvel reisiks teenitud raha eest. Me nagu alustasime seda asja kuidagi valest otsast ja tulime Kanadasse suvel. Samas, ma ei vahetaks Okanaganis oldud aega millegi vastu ja kevadel ning suvel same reisida ikka. Kanadas on ikka veel nii palju kohti mida ma näha tahan. Ja viisa saab küll 8.juuni läbi aga peale seda saab veel näiteks turistina reisida ja tegelikult tahaks suvel ka veel Ühendriikidele mingisuguse suuremat sorti tiiru peale teha, kui juba siin olla. Ja tegelikult tahaks ju ikkagi sinna kesk- ja lõuna-ameerikasse ka minna. Ja siis veel igale poole.

No vot, nii palju siis korteriteemadel. Küsimusi võib küsida, kui mõni eestlane peaks otsustama Calgarysse ära eksida.

Täna, praegu, istun ja ootan, et internetimees tuleks ja seaks internet üles. Pidi tulema 8 ja 10 vahel. Kell on 8.40. Tal veel natuke on aega ikka aga mul juba kõht tühi ja ma ei taha hakata praegu siin peekonit praadima, kui ta iga hetk uksest sisse või astuda. SIis ma ei saa rahus oma hommikusööki nautida.

Tegelikult on mul siin veel vaja moned asjad korrastada ja paar kapi sisu umber tõsta. Põrandad oleks vaja ka ära pesta peale seda kolimist aga moppi pole. Muuseas eile käisin dollaripoes ostlemas ja sain nii mõnegi vajaliku asja peaaegu ilma rahata. Näiteks ostsin $2 eest uksemati esikusse. Samuti sain $2 eest ahjupanni ja tegelikult veel kõiksugust kraami. Tulin koju nagu eesel oma pannide ja vaipadega, jalgsi! Nimelt, ma läksin sinna rongiga aga rongipeatus oli niiiii kaugel sellest kohast kus ma olin ja ma ei viitsinud tagasi kõndida, mõtlesin, et edasi kõndida on arukam (ei olnud). Tahtsin bussi peale üldse minna aga ühtegi bussi ei sõitnud. Kõndisin siis ja kõndisin ja… jalad valutasid, lihased olid kanged, varvas oli haige. Järgmise rongipeatusega kohakuti jõudes tegin mõned arvutused, et kas parem kõndida rongijaama poole või edasi kodu poole. Otsustasin rongi kasuks. Peatusesse jõudes sõitis rong nina eest minema ja lõpuks jäin sinna ihuüksi. Mõtlesin, et pühad on (meil oli thanksgiving käsil) ja pühade ajal enne 15 minutit ikka uut rongi ei tule. Suundusin siis tagasi tee poole ja mõni aeg hiljem nägin kuidas sõitis mööda ei miski muu kui rong. Üsna kurb. Ja nii ma siis kõndisin. Ma ei kujuta ette kui pikk see maa oli aga õhtul käisime autoga seal samas Walmartis ja sõitsime ikka jupp aega sinna. Mul on ka praegu veel jalad päris valusad, mis tõttu arvan. et täna välja kõndima ei lähe. Üldse, see rongiga liiklemine on natuke selline kahtlane, sest kaardi pealt vaadatuna tundub kõik peatusele nii lähedal ja teglikult on ikka tükk maad vantsimist. Lisaks, see peatus kus ma olin, taaskord ihuüksinda.. selle ümbrus oli nii kole. Prügikastikollidel oli vähemalt 5 ostukäru põõsastesse peidetud. Lisaks igasugused riided, dressipluusid, teksad jne ja kogu see pürgi. Fuhh. Prügikastikolle on üldse terve Calgary täis. Eile läksin tagant uksest prügi välja viima ja nägin kuidas mingi vend hüppas konteinerisse. Väiksena ma arvasin, et prügikastikoll elab prügikasti sees ja see eilne vaatepilt oli üsna selle lähedane. Üldiselt nad on ohutud aga see ei tähenda, et ma nendega aega veeta sooviks.

Niisiin, tegin paar pilti ka korterist ja püüan need pärast lisada siia, kui internetimees tuleb. Nimelt, on kell 9 ja teda pole ikka. Kuigi tal on veel tervelt tund aega aega, lootsin ma, et ta tuleb varem. Lähen viskan vist pikali seniks, kuna olen juba mitu tündi ärkvel olnud ja uni tikub silma J

…

…

Nii palju siis pikali viskamisest. Internetimees ikka saabus mõni minut enne kella kümmet ja toimetab nüüd siin kaablitega. Olevat mulle sõnumi ka saatnud telefonile aga mina seda ei saanud ja kõneaeg on ka otsas. Rasmus just helistas, et ma ühte lambipirni ei ostaks kuna ta juba sai selle aga poole kõne pealt katkes juba ära. Ja laadida  ka ei saa. Surepärane. See telefonimajandus on ka ulme. Kui sul Kanada ID-d pole, siis oled üsna mõttetu tegelane. Ja nii ma siis iga päev raha juurde laengi. No nüüd pole enam midagi mida laadida. Iseenesest saab ka võtta odava firma käest telefoni, kus pead 35 kuus maksma ja saad kõned ja sonumid ja internet ka veel peale kauba aga selleks on vaja neilt telefon osta, sest meie telefonid ei toeta nende sagedust. Telefoni ost aga ei ole senini eriline prioriteet olnud aga ilmselt peab käsile võtma kiiremas korras, sest ega iga päevraha laadida ei ole parem.  Nüüd küll aitab, kaua ma siin seletan. Loodan, et internetimees saab ruttu valmis. 

Calgary

See oli nüüd vist juba üleeelmisel nädalal, kui siia midagi viimati teada andsin. Ühel reedesel päeval tegin väikese tööotsa golfiväljakul. Naftameeste assotsiatsioonil oli heategevuslik turniir ja minu ülesanne oli siis istuda kolmanda augu juures ning esindada ühte ettevõtet, kes oli selle augu juures auhinnaks välja pannud mootorratta hole-in-one eest. Jagasin mängijatele firma poolt nänni (nad said auto usb laadijad) ja rääkisin niisama, et millega see ettevõte tegeleb, kui keegi küsima juhtus. Palka sain 20$ tunnis nii et üsna hea niisama õues olemise eest. Saaks igapäev sellist tööd teha, eksole.

Mõni aeg hiljem helistati mulle sealt samast firmast ja pakuti kontoritööd kesklinnas. Kõik oli juba ok ja diil oli tehtud kui nad mulle paar päeva hiljem taas helistasid ja teatasid kahjutundega, et meie diil jääb siiski katki, kuna mul ei ole autot ja neil on vaja ikkagi sõitmist ka. Nojah. Kaua selle üle juurelda ja kurvastada ei viitsinud ja tegelikult olemegi nüüd tänase päevani ikka kodu otsinud.

Hetkel elame ühe tädi juures keldris.

See on tegelikult üsna luksuslik kelder. Kaks magamistuba, elutuba, üks muu tuba ja duširuum. Ainus häda on selles, et me asume tsivilisatsioonist üsna kaugel ja kauemaks seetõttu siia jääda ei tahaks aga samas pole mujale ka minna. Nokk kinni saba lahti. Korteri otsimine on üks kohutav tegevus. Olen helistanud kümnetele numbritele, saatnud kümneid meile, käinud vaatamas.. ja ei midagi. Eelarvet oleme tõstnud juba üks jagu kuna tundub, et talve hakul hinnad tõusevad. Aga no igal pool on midagi valesti. Käisime just eile ühte korterit vaatamas. See oli normaalne aga see on ka kõik. Seal oli natuke selline läppunud saiaküpsetamise hais aga kui kõik tühjaks teha ja ära pesta siis on okei ma usun, kuid see asus sellises vanemas majas kesklinnas ja ma ei tea. Rent on 1200$ + parkimine 110$ ja mulle lihtsalt tundub, et 1300 eest saab juba midagi värskemat... Seal majas on küll jõusaal ja bassein jms aga basseinis pidi ka hetkel mingi jama olema, kuna soojustus ei tööta ja parandavad seal midagi. Et ma ei teagi, ei jäänud kuidagi sellist tunnet, et vot siin tahangi elada. Kuigi tramm on väga lähedal ja kõigele lisaks veel on seal tasuta sõidu tsoon ka nii et igati ok aga oleks see korter veel ka kuidagi värskem. Ma nüüd vaatasin ka suurte firmade rentaleid ja 1 magamistoaga korteritel on kõikidel waiting list nii et tundub, et saab väga raske olema see leidmine.

Vahepeal üritasime omale tuba leida kellegi korteris, kuna neid renditakse siin ka hirmus palju aga ka see osutus täiesti lootusetuks. Keegi ei võta enda juurde kahte inimest. Tegelikult otsitakse rentnikeks üldse ainult üksikuid naisi, soovitavalt õpilasi või täis kohaga töötajaid, või siis vanemaid inimesi. Lapsi ja loomi ei tohi nii kui nii kellelgi olla. Üldjuhul ei tohi ka külalisi käia ja üldse pead olema vaikne kui hiir. Üks päev nägin kuulutust, kus üks rentis tuba ainult valgele inimesele. Paar päeva tagasi oli jälle kuulutus, et ainult taimetoitlasele. ???????? Sellele viimasele ma kirjutasin ka küsimuse, et mis see tema asi on mida rentnik sööb. Ja et see kuulutus on lihtsalt nii vale ja kuidagi diskrimineeriv ja üldse nõme. Ma kohati ei saa üldse aru missugused inimesed siin elavad. Eriti veel tulles Okanaganist, kus kõik olid nii sõbralikud ja üksteisega arvestavad on Calgary lausa hirmus.

Paar päeva tagasi käisime taas üht korterit vaatamas. Sai eelmine päev kokku lepitud, et tuleme hommikul kell 11. Helistasin kell 11, et me nüüd oleme kohal. Vastati, et 10-15 minutit läheb aega. No jah, mis siis ikka, tuleb parkimist juurde panna. Peale meie oli ka üks onu veel seal maja ees ootamas, kellega ka paar sõna põgusalt juttu rääkisime. Lõpuks loivab siis üks meesterahvas (minu arust mitte see sama, kellega telefonis rääkisin) alla ja teeb ukse lahti, kutsub selle onu sisse ja ütleb, et tuleb meile hiljem järele. Ahah. Kella poole 12 aeg helistasin, et me nüüd läheme ära, sest meil pole aega enam oodata. Vastus oli üsna ükskõikne - vabandust jah, mul on lihtsalt nii kiire praegu, head aega. OK. Aga tegelikult saime juba seal tänaval seistes aru, et see kant on vähe imelik ja elada seal ei tahaks. Kahtlased tegelased kõndisid tingi ja kaubarong sõitis maja kõrval. Lisaks oli ukse klaasis kuuliaugu laadne auk. EI, aitäh.

Nüüd on lugu selline, et siin on meil makstud ööbimine kuni homseni ja nii moodi päeva kaupa juurde võtta pole võimalik, sest see on ebanormaalselt kallis. Võimalus on tädiga nädalane diil teha aga nüüd ongi jama selles, et mul ei ole siin midagi teha. Rasmus läks täna tööle kuhugi ja tuleb ei tea millal ja ma ei teagi mis sellest edasi saab ja kas ta nüüd läheb homme uuesti. Sest me asume üsna linnast väljas ja ma nagu ei saa siit liikuma hästi, kui vaja peaks olema. Esimese rongijaamani on vähemalt pool tundi sõitu ja see on kõigest rongijaam. Aga ma tahaks ka ju tööd otsida ja teha. Vast uurin need bussi ja rongiasjad välja ikka, natuke juba uurisin tegelikult. Siis saan vajadusel kuhugi sõita, ma ei tea küll kuhu ma siit saan aga äkki kuhugi saab. :)

...

...

Rasmus vahepeal helistas ja ütles, et ta käis ikkagi Airdries tööl, ehk siis see on linn Calgaryst põhjas ja ilmselt läheb ka homme sinna. Mis tähendab, et me peaks igal juhul mujale vaatama olemise.

Ma praegu nüüd lähen eemale natukeseks. Eks ma siis kirjutan jälle edusammudest.

Suvi on tagasi. Hobused ja loomaaed!

Nädalavahetuse veetsime enamasti Spruce Meadowsis ratsutamisvõistluseid vaatamas. Laupäeval vaatasime BMO Nation's Cupi, kus Kanada võistkond võitis esikoha esimest korda peale aastat 2006 ning pühapäeval oli kavas CP International by Rolex, kus kanadalane Ian Miller võitis esikoha ja pool miljonit dollarit. Seega oli väga tore olla nende sündmuste tunnistajaks ühel suurimal show jumping üritusel kus igal aastal käib umbes 200.000 pealtvaatajat. Juba ainu üksi sellel pühapäeval oli kohal 90000 inimest. Üldse oli tore näha olümpiavõitjaid ja maailmameistreid sõitmas, iga päev ju sellist asja ei näe. Ah, ja Rasmus muidugi virises juba kolm päeva ette, et peab minema kuhugi kus on hobused ja pärast oli pettumus veel eriti suur, kui ta avastas, et me ei olegi kuskil hipodroomil kus ikka panustada ka saaks! Aga kui võistlus lõpuks hakkas, siis pidas arvestust nagu vana kala, lõpuni välja. :)

Kuna meil on aga suvi tagasi tulnud, siis käisime täna loomaaias. Kirves oli küll aga no siin toas ka ei viitsi passida. Peab tunnistama, et loomaaed on siin üsna korralik. Loomadel on tingimused head ja võimalikult kodulähedased. Päris suur oli teine ka, veetsime ikka mitu tundi jalutades. Hiljem käisime the old spaghetty factorys söömas ja mingi ilmselt olime peale mitme tunnist jalutuskäiku nii näljased, et sõime mõlemad oma söögid lõpuni. Siia maani on natuke raske olla. :) See kord siis nii.

Ahjaa, SUVI TULI!

Ära sulas!

Lumi on lõpuks ära sulanud ja nädalavahetuseks lubab päikest ja 20 kraadi sooja!

Paar päeva tagasi jäin natuke haigeks, ei tea kas kaubanduskeskuses söödud toidust või millestki muust aga kaks päeva kõht valutas, ja hooti oli ka päris paha olla aga õnneks midagi hullemat ei olnud. Ega suurt põnevat toimunud pole, ikka päev algab ja lõppeb töökuulutuste sirvimisega. Nüüd juba otsin ka natuke kortereid kuna õige pea peame siit armsast nurgast ju välja kolima, ega see elu siin veel lihtne pole! Õhtuti mängime lauamänge ja oleme niisama. Täna tahtsin ka ratsutamisvõistlust vaatama minna aga ilm oli hall ja vihmane nii et lükkus homseks, käisime hoopis poes ja otsisin omale saapaid aga ei olnud kuidagi seda leidmise päev - ehk peab homme uuele katsele minema. Aa ja täna Rasmus ostis omale kaubanduskeskuses spritei mis oli selline solk, et okse ei olnud raske tulema! Tõepoolest, ma ei ole sellist õudust varem joonud. No teate küll, nad ju segavad selle kontsentraadist ja veest kokku aga ma ei tea mis mäda see koht kasutas. Sellel oli tugev kloori ja mäda maitse. Ilmselt sellisest asjast võib ka kõht üpris hellaks minna. Enam me igatahes ei osta topsis karastusjooke kaubanduskeskustest, sest kui meenutame eelmist korda, siis ka tol korral oli jook imeliku maitsega.. Ja müüja veel pakkus, et valab meile sealt samast kraanist siis uue. :) Ma arvasin, et pudel oleks toredam variant.

No vot, eks me kulgeme edasi ja ootame uusi uudiseid.

Jõudsime Calgarysse

Viimaks oleme jõudnud oma teekonnal Calgarysse, kus on imede ime - jõulud!

Peale Osoyoosist lahkumist suundusime mitte väga kaugele järve äärde, mida me olime juba püüdnud varem vähemalt kaks korda otsida aga lootusetult. Seekord saime aga oma ülemuse käest vähe täpsemad juhised ja leidsime järve üles ka.

 Otsustasime ümber järve isegi jalutama minna aga loomad hirmutasid ära.

 Oi, ja muidugi teel järve äärde peatusime ühes winerys, kus oli ka tasuta tasting bar, niisiis ostsime pudelikese kaasa ka, et ikka kuulsat Okanagani veini maitsta.

Peatusime seal kõigest ühe öö ja jägmisel päeval püüdsime järgmise järve äärde jõuda, mis asus aga kuskil mäe otsas taaskord ja mida lähemale järvele jõudsime, seda külmemaks läks temperatuur. Lisaks hakkas sadama paduvihma ja nii me siis kurvalt selle järveke ääres autos istusime.

Mul järjekord kipub vahepeal pisut sassi aga teel selle sama järve äärde, keset Kanada ei midagit, hakkasid tee ääres silma paistma sellised sildid.

Kuna oli külm ja vihmane, otsustasime, et targem on edasi sõita kui seal vihma käes passida. Lõpetasime oma teekonna Superstorei parklas, millest mul kahjuks või õnneks pilti pole.

Edasi liikusime tasapisi Calgaryle lähemale ja ikka üle mägede.

Tähtis kõrge punkt

Tee peal ikka vaatasime kõike mida võimalik ja peatusime seal kus midagi huvitavat oli. Külastasime ka Yoho ja Banffi rahvusparke, kus sõitsime mööda erinevaid traile ja vaatasime vaatamisväärsusi. Ühel päeval käisime isegi matkal kanjonis. Väga mõnus oli vahelduseks olla värskes õhus ja veidi liikuda. Külastasime ka Kananaskis Countryt mis on jälle selline omaette piirkond, vaated olid ilusad aga ööbimisega olid lood kehvad, seega sinna püsima ei jäänud ja läksime ikka edasi ja edasi.

Seal kandis oli/on karude üpris suur probleem, nimelt nad on igal pool. Eriti praegu, kui neil on tähtis aeg süüa otsida. Paljud campgroundid olid näiteks suletud, kuna karud on olukorra üle võtnud. Igal pool hoiatati, et karud on piirkonnas ja et oma asju ei tohi välja jätta. Meil on ilusti karusprei olemas ja igal pool kaasa, isegi wc-s! No mitte enam loomulikult.

Siin jälle üks ilus vaade teel. Ja see ongi päriselt selline!

Siin jälle üks sindrinahk, kes meie toitu tahtis väga agaralt pihta panna.

Tahtis vist karudega võitlema minna.

Kiusab koera

Järgmise pildi peal on näha, kuidas rong läheb ülevalt sisse ja tuleb alt välja. Nimelt on sellised nähtused spiraaltunnelid. Kuidas muidu rongid mägedes tõuseks ja laskuks?

Leidsime tee äärest ka hobused

Tegelikult nägime veel igasuguseid loomi, linde, liblikaid, puid ja taimi. Mägesid ja jõgesid, metsi ja kanjoneid. Kõigest ju pilte pole näidata! 

Nüüdseks on mäed selja taga ja oleme jõudnud Calgarysse. Siin on maastik lame ja ümbrus üpris hall. Üleüldiselt ei ole Calgary siiani just suurematest linnadest mu lemmik, just oma struktuurilt ja välimuselt. Aga eks harjun ma siingi ja tundub, et püüame end ikka siia mõneks ajaks sisse seada, kuid eks aeg näitab. Hetkel peatume eestlaste juures, kes lubavad meil lahkelt siin olla, kuni endal ka asjad paika saame. Loodame, loodame, et ruttu. Natuke pahal ajal küll tulime võib-olla siia linna ja ega rahalisi vahendeid pole ka just priisata, seega peame lootma, et saame ikka varsti jalad alla. :) Oi, ja pühapäeva hommikul ärkasin kuskil campgroundil, viskasin lühikesed püksid jalga ja nautisin suvist päikest õues. Esmaspäeval oli aga Calgary mattunud paksu lume alla ja tundub, et seda jama jätkub ka homseks. Linnatänavad on täis murdunud puid, nagu tornaado oleks üle käinud! Osa linnast oli täna elektrita, valgusfoorid ei töötanud ja isegi Walmart oli kinni! Linnaelanikud on šokis ja keegi ei saa aru, kuidas sai 24 tunniga suvest talv. Aga õnneks... Lubatakse nädalavahetuseks jälle 20+ kraadi sooja suveilma! Tere tulemast Kanadasse!

Eks siis näis mis meist siin saab! Hetkel on katus veel pea kohal!

Lisan veel paar pilti.

Ma olen ka seal hästi kaugel

Calgary täna hommikul

Puid on igal pool. Osad tänavad on kinni.