Mõtlesin, et ootan selle kirjatüki kirjutamisega kuni uue laadija arvutile saan aga sellise tempoga nagu Canada Postil, ei kirjutaks ma siia enam iial. Nimelt on mu laadija otsustanud enam töötavat arvutit mitte laadida! Ma ikka loodan, et asi vaid laadijas.. Tellisin netist uue laadija aga see kuskil BC-s alles omadega. Vahepeal on juhtunud nii palju, et paar nädalat tagasi pidi üks paar eestlaseid Kanadast lahkuma ja sellega seoses oli meil väike hüvastijätu istumine teiste eestlastega. Mina loomulikult läksin jälle peale tööd ja olin ka järgmisel hommikul taas tööl nii et suht kapsas omadega aga eks see raha nõuab ohvreid, eksole. Muidu oli üsna tore aga eks ikka kahju, et keegi lahkuma pidi. Samas, meil varsti endal sama teekond vaja ette võtta aga no me teame ette, et minek tulemas.
Ülejäänud aja olen tööl olnud. Ükskord, kui mul vaba päev oli, tegelikult kohtusime Iirisega linnas. Nii hea oli värske õhu kätte saada kuna lõpetasin oma 7 järjestikkust tööpäeva ja no ikka väga väga oli vaja siit välja saada. Käisime pargis ja jalutasime päris pikalt ning suhtlesime kohalike linnaloomadega, hiljem kõmpisime veel Iirise poole ja jutustasime seal paar tundi. Õhtu lõpuks võtsin bussi koju. Kell oli umbes pool 11 kui reisima hakkasin bussiga ja linn oli nii ilus pimedas! Bussis oli inimesi suhteliselt vähe aga samas piisavalt. Minu peatuses olin loomulikult ainus kes maha läks. Aa ja ma tulin number 3 bussiga, mis peatub teisel tänaval, väikese jalutuskäigu kaugusel, mitte selle enda bussiga mis maja ees peatub. No ja kõnnin siis mina kodupoole südamerahus olles ainus elav hing tänavatel, kui minust sõidab mööda selline kahtlase sõidustiiliga auto, mis peatub natuke eemal vabal parkimiskohal. Astusin täpselt samal ajal üle tee kuna tahtsin kõndida teisel pool kus on majad. Seal minu pool kus enne kõndisin on tühi maa ja park paremat kätt. No ja kui üle tee sain siis see auto kihutas minema ja jätkasin rahus oma teekonda. Koduni jõudes nägin juba eemalt, et punane Targeti poekäru on meil ukse ees (mõtlesin et äkki mõni prüks on kolinud meie vaheesikusse) ja arvasin, et äkki pean tagant ukse kaudu majja minema, kui järsku hakkas üks mees teisel pool teed röökima mulle miskit arusamaatut. Päris jube, sest ta oli ainus inimene seal peale minu ja mida lähemal ma kodu uksele jõudsin. seda kõvemini ta röökis ja hakkas üle tee tulema. Lippasin väga kiirel sammul sisse ja tõmbasin ukse korralikult enda järelt kinni ja jooksin tuppa. Toas ma kohe ei tahtnud tuld põlema panna ja läksin hoopis aknast piiluma, et kas see onu läks minema. Nägin, et üle tee Chinooki parklast tuli mingi teine mees ka ja siis nad koos läksid sinna parklasse ja sellesse samasse autosse mis oli enne minust mööda sõitnud!!! Auto oli ilusti pargitud selles suunas kust ma tulin ka ja enne kui see tüüp röökima hakkas kuulsin veel osaliselt kuidas ta ütles, et ".....tuleb parkla poole". Päris nõme ikka, ma mõtlen. Siin päris palju selliseid napakaid kes arvavad, et neile kõik lubatud.
Ühesõnaga, auto sõitis lõpuks minema ja mina sain tule põlema panna. Aga edaspidi peaksin vist taksodega piirduma. Siin kui see Hiina uus aasta oli siis käisin Hiinlasel külas lõunas ja tookord otsustasin taksoga koju tulla igaks juhuks aga ega mulle ei meeldi ka tegelikult võõra taksojuhiga ühes autos sõita õhtul hilja. Argpüks nagu ma olen. :) Aah ja Hiinlane kutsus külla mind, et teeb Hiina tradistsioonilist toitu jms. See oli ka üsna tore ettevõtmine. Nüüdseks on Hiinlane aga Banffi kolinud ja meie pood üsna tühjaks jäänud inimestest. Vahepeal alustas küll uus manager, selline lumivalgete juuste ja meetriste ripsmetega neiu - tegelikult oli ta täiesti tore. Seniks.. Kuni ta otsustas mitte kohale ilmuda umbes oma kolmandal päeval. Üks teise poe manager meil abis ja pidi treenima seda uut ning ootas teda üks hommik tund aega poe ees. Lõpuks tuli mulle kõne, et kas ma oleks vunts ja hüppaks poodi ja teeks ukse lahti, kuna mul võti. Arvake, KUI tigedaks ajas? No ikka üsna tigedaks, võin öelda. Aga mis mul teha oli. Hüppasin pükstesse ja tõttasin poodi. Tegin poe lahti ja tulin koju tagasi, kuid mitte kauaks, varsti pidin ju juba jälle tööle minema. Korralik kaos meil seal ikka. Ja see asendusmanager on veel eriti hull ka. Esimene kord kui teda nägin, hüppas mulle kohe meie müügiplaaniga ette ja hakkas seletama kui palju ma ikka täpselt järgmise tunni ja kahe ja kolmega müüma pean ja mitu tehingut tegema ja mitu kliendikaarti müüma jne. Temaga ühes ruumis peab kogu aeg valvel olema ja ei tohi hetkekski ennast unustada. Üpris stressirohke, ma ütleks. Ja siis ta veel laupäval läks ise minema kell 5 ja ütles, et ma pean müüna kõvasti rohkem kui meie päeva eesmärk ja et lisaks on mul võistlus tema enda poega ja KUI.. KUI ma ei tee sellele teisele poele ära,, vot SIIS ma alles hakkan saama..
Olgu öeldud, et ma ei saa selle eest midagi, kui ma superhüper tubli olen. :D Aga noh, kokkuvõttes tegin talle endale ka silmad ette ja ta oli niiiiiii õnnelik järgmine päev. Mul ausalt öeldes ikka päris ükskõik. Arvestades seda minu palka siis noh... Väga nagu pole motivatsiooni segaseks pingutada. Aga vähemalt olen selle hullu heade laste nimekirjas. Keegi muidu ei salli teda eriti. haha. Oma tööd ta tegelikult võtab väga tõsiselt ja teeb hästi nii et kõik ok. Ehk olekski vaja ka meie poodi kedagi, kes veits rohkem nõuaks. Mõni töötaja meil küll lootusetu muidu.
Uuh, nii palju siis tööst. Homsest jälle 5 päeva tööl niiet, edu mulle selle hullumajaga seal. Nautisin oma kahte vaba päeva ikka täiega ja uskumatu kui kiirelt need läksid. Eile vedelesin voodis päris pikalt hommikul ja siis skaipisin emaga mitu tundi. Hiljem koristasin ja õhtul käisin kaubakeskuses kuna väljas oli nii mõnus hõng, et tahtsin 2 minutitki jalutada. Ostsin omale hunniku jäätist, uued retuusid ja lühikesed püksid. Lühikesi pükse nägin lihtsalt Targetis juhuslikult kui jäätist käisin ostmas ja kuna nii odavad olid siis haarasin kaasa. Eks suvel kuluvad ikka ära.
Oi, ja Rasmusest nii palju, et ta ikka tööl, järgmine teisipäev vist tuleb kümneks päevaks puhkusele. Arvatavasti läheme siis Banffi jälle. Kuigi tegelt võiks vist mujale vahelduseks minna aga noh, seekord läheksime suusatama. Eks näis. Rasmusel on tööd hetke seisuga aprilli lõpuni ja ta eriti ei vaimustu peale seda töötamisest aga mina tahaks mai kuus ka veel ikka tööd teha, et võimalikult palju raha saaks kõrvale panna. Ja siis mingi hetk tahaksime kuhugi reisima minna. Ma hetkel mõtlengi ja uurin, et mis marsruut ja kuhu ja mida vaatama oleks kõige mõistlikum. Tahaks ju igale poole, Põhja, Alaskale, läbi USA aga ma arvan, et kõike ei jõua, õigemini läheb rahaliselt keeruliseks. Aga samas.. kui meie lagunev auto veel mõned tuhanded kilomeetrid vastu peaks jõuaks ehk midagi isegi näha enne äralendu. Ma ise tunnen küll, et veits igavaks on see elu vaikselt jõudnud kujuneda ja oleks aeg mingiks suuremat sorti seikluseks, miks me muidu ikka siia tulime!? Uskumatu ikka, et varsti on aasta läbi! Ah ja kui keegi mõistatab, et kas ja miks me kauemaks ei jää, siis kallis immigration canada taas viisasüsteemis muudatusi teinud ja no pole eriti lootust mingit viisat saada. No tegelikult, ilmselt leiaks võimaluse mingit pidi, aga kas see siis seda ka väärt oleks? Ma ise sellele küsimusele hetkel vastust ja ei tea ja võib-olla ma hiljem kahetsen, et nii lihtsalt alla annana aga samas.. Kanada ei kao ju kuhugi ja tegelikult oleme me ikka veel siin nii et 100% kindlat ei ole kuskil kunagi midagi. :)
Ma täiesti unustasin ära, et Vabariigi aastapäev oli ju ka vahepeal, nii et head aastapäeva tagant järele! Ka mina süütasin 24. veebruar küünla ja vaatasin/kuulasin eesti muusikat ning võtsin hetkeks aja maha ja mõtlesin Eestist! :)
Igatahes, lisan siia nüüd mõned pildid ka, peamiselt oravatest muidugi, ja sätin varsti magama ära, et loomulikult homme tööööle minna! Tsau!
 |
| Lumetorm oli üks päev |
 |
| 24. veerbuar |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar