Nädal Calgarys

Eelmisel laupäeval saime Raili Edmontonist kätte ja siiani olemegi Calgarys olnud. Täna on Halloween nii et võib juhtuda, et ka meie läheme kuhugi halloweeni peole. Halloween on siin üldse hirmus tähtis püha ja ka homseks on meil juba üks üritus plaanitud. Pühapäeval käime vast kohustuslikus korras loomaaias ja nädala alguses sätime suuna Banffi ja igale poole mujale mägedesse. Seniks, aga pildid Calgaryst ja küll siis juba tulevikus rohkem kuuleb! 

Korteri elu

Kodutänav

Meiega samas koridoris on veel kolm korterit. Vastas korteri elanik on Uksepaugutaja, käib edasi-tagasi 6 korda päevas, seal juures hilja õhtul ja talle meeldib hirmsasti uksi paugutada. Nii, et ma ehamatan pidevalt üles selle peale. Eile saabus ta koju lausa klaaside klirinal, mis tõttu ma arvasin, et keegi on meie korterisse sisse murdnud ja on köögikapi kallal. Ja kui Uksepaugutaja enda ust lahti keerab, on sama heli nagu keegi keeraks meie ukselukku lahti.

Teiseks naabriks on kaks röökivat titte. Hommikust õhtuni - õhtust hommikuni. Tegelikult päeval on vaikne üldjuhul aga õhtul kuskil kella kuuest kuni kella üheni öösel. No võib-olla tollel titel kasvavad hambad, mis siis ikka. Õnneks kui ma panen muusika näiteks käima siis on veidi parem aga pigem ma arvan, et asi on vanemates, kuna pidevalt lendab mingeid asju vastu seina. Ma paar korda olen koputanud ja vastu seina, kui juba kuuendat korda mingi hirmus kolakas käib selja taga. Ja seal on üks tädi kes karjub ka pidevalt. 

Kolmanda naabri korterist tuleb tihti imelikke kosmose hääli aga see mind ei häiri, sest nad on piisavalt kaugel meist, et me seda siia ei kuule. Ma mööda kõndides on kuulnud lihtsalt. Ükskord lausa seisin ja kuulatasin hetkeks, et mis hääl see huvitav on. Imelik, ma tean.

Ja mõnikord, kui ma kuulen enda ukse taga sabistamist siis ma piilus sellest uksesilmast. Igaks juhuks. Et keegi sisse ei murra. Öösiti kiikan ka aknast välja, kui mingit kolinat kuulan. Aga ma arvan, et ma varsti harjun ära selle esimesel korrusel elamisega ehk.

Oi, ja see üleval naaber! Käib kaks korda päevas 30 minutit dushi all! Mis ei olegi otseselt midagi imelikku aga ta vesi voolab mööda meie torusid ja see hääl! Oi see hääl mis sellega kaasneb... :)

Nii siis, nagu võite mõista on mul raskusi kohanemisega selles valjus keskkonnas. 

Igatahes, paar päeva tagasi otsustas üks hea onu meile hunnikus tasuta kallist mööblit anda. Tegelikult ostsime temalt väga soodsalt teleka ja koju jõudes oli ta meili saatnud, et ehk tahame ka magamistuba. Tal oli see ka pisku eest müügil, $660 vist küsis. Kuigi tal oli vileuus madrats juba ainuüksi üle $1000. Seda tean ma selle pärast, et sain madratsiga tšeki kaasa. Mööbel maksis omal ajal üldse $8000 aga no mis teha. Kingitus tuleb vastu võtta. :)

Laupäeval saabub juba Raili ja siis on loodetavasti rohkem huvitavat tegevust. Plaanime millalgi minna ka Banffi ja vist ka Icefields parkwayle kuhu ma olen tahtnud suvest saati minna. Ja kindlasti veel palju põnevat. Seniks aga paar pilti siis. 

Selle teleka saime $120 eest ja telekalaua saime kingituseks. DVD saime ka kingituseks.

Diivanit meil veel ei ole aga see on ka väga mugav ajutine lahendus

Pesuehtne VOODILINA :) Väga südant soojendav leid.

Elukoha otsimine ja leidmine

Tänaseks oleme kolinud sisse oma uude rendikorterisse ja viimaks on meil oma koht kus olla. See protsess ei olnud kindlasti mitte lihtne meie puhul aga see eest olen ma nüüd hulga maad targem selles valdkonnas.

Vahepeal oli juba üsna lootusetu tunne, kui olime leidnud täpselt sobiva korteri mis meeldis, hind oli hea ja üldse kõik oli tore ja siis, jäime oma avaldusega sõna otseses mõttes mõni minut hiljaks. Õnneks läks aga kõik nii, et saime ikkagi korteri sinna piirkonda kuhu tahtsime, kuigi, pean tunnistama, et minu arvates maksame natuke kõrget hinda selle korteri kohta, kuid ega hetkel midagi odavamat ka saada pole ning me ei ole ainsad kes hindade üle kurdavad. Muuseas, hetkel kolib Calgarysse iga päev oma elamisse sisse keskmislt 77 inimest – pole siis ime, et raske midagi sobilikku leida!

Meie Calgarysse tulek oli üsna ülepea kaela otsustatud ja tuldud, kuna plaanisime ju tegelikult BCs resideeruda aga kui ma nüüd tuleksin siia teadlikult, siis ilmselt teeks mõned asjad teisiti. Näiteks, pidime meie maksma oma korteri eest korraga kolme kuu üüri. Esimese kuu eest õnneks küll vaid pool, kuid kolme kuu üür ei ole just midagi sellist, mida niisama naljalt maksta tahaks. Ja siis veel mööbel ja igasugune muu train mida vaja on, kuna korterid on ju tühjad. Samuti tuleks korterit otsides endale enne selgeks teha, kus piirkonnas elada tahad. Kuidas sa aga uustulnukana tead, kus sa elada tahad? Ega muidu ei teagi, kui pead avastama. Muidugi tasuks rääkida mõne kohalikuga, kes võib-olla teab natuke rohkem eri piirkondi. Meie lihtsalt avastasime. Läksime mõnda korterit vaatama ja jälle avastasime, et oi näe siin küll elada ei taha. J

Minul piisas näiteks paarist korrast downtownis käimisest, kui ma teadsin, et seal ma kohe kindlasti elada ei taha. Tegelikult ei taha ma seal üldse viibida ja loodetavasti ei ole väga vaja ka. 

Üldse, kui ei ole just kindlat plaani siia elama jääda, siis vist ei oleks üldse motet korterit rentida. See on lihtsalt nii suur kulu. Jällegi, kui ma läheks nüüd ajas tagasi ja mul oleks aega mõelda selle elukorralduse üle, siis vast otsiks pigem kedagi, kellega koos kasvõi korterit üürida või siis teine variant oleks tuba üürida, kuid sinna kahte inimest korraga ei võeta.  Ja kui ma nüüd veel kaugemale ajas tagasi läheks, siis vist ajastaks need kolimised ja reisimised hoopis teisiti kuidagi. Näiteks tuleks talvel Calgarysse tööle ja siis kevadel ja suvel reisiks teenitud raha eest. Me nagu alustasime seda asja kuidagi valest otsast ja tulime Kanadasse suvel. Samas, ma ei vahetaks Okanaganis oldud aega millegi vastu ja kevadel ning suvel same reisida ikka. Kanadas on ikka veel nii palju kohti mida ma näha tahan. Ja viisa saab küll 8.juuni läbi aga peale seda saab veel näiteks turistina reisida ja tegelikult tahaks suvel ka veel Ühendriikidele mingisuguse suuremat sorti tiiru peale teha, kui juba siin olla. Ja tegelikult tahaks ju ikkagi sinna kesk- ja lõuna-ameerikasse ka minna. Ja siis veel igale poole.

No vot, nii palju siis korteriteemadel. Küsimusi võib küsida, kui mõni eestlane peaks otsustama Calgarysse ära eksida.

Täna, praegu, istun ja ootan, et internetimees tuleks ja seaks internet üles. Pidi tulema 8 ja 10 vahel. Kell on 8.40. Tal veel natuke on aega ikka aga mul juba kõht tühi ja ma ei taha hakata praegu siin peekonit praadima, kui ta iga hetk uksest sisse või astuda. SIis ma ei saa rahus oma hommikusööki nautida.

Tegelikult on mul siin veel vaja moned asjad korrastada ja paar kapi sisu umber tõsta. Põrandad oleks vaja ka ära pesta peale seda kolimist aga moppi pole. Muuseas eile käisin dollaripoes ostlemas ja sain nii mõnegi vajaliku asja peaaegu ilma rahata. Näiteks ostsin $2 eest uksemati esikusse. Samuti sain $2 eest ahjupanni ja tegelikult veel kõiksugust kraami. Tulin koju nagu eesel oma pannide ja vaipadega, jalgsi! Nimelt, ma läksin sinna rongiga aga rongipeatus oli niiiii kaugel sellest kohast kus ma olin ja ma ei viitsinud tagasi kõndida, mõtlesin, et edasi kõndida on arukam (ei olnud). Tahtsin bussi peale üldse minna aga ühtegi bussi ei sõitnud. Kõndisin siis ja kõndisin ja… jalad valutasid, lihased olid kanged, varvas oli haige. Järgmise rongipeatusega kohakuti jõudes tegin mõned arvutused, et kas parem kõndida rongijaama poole või edasi kodu poole. Otsustasin rongi kasuks. Peatusesse jõudes sõitis rong nina eest minema ja lõpuks jäin sinna ihuüksi. Mõtlesin, et pühad on (meil oli thanksgiving käsil) ja pühade ajal enne 15 minutit ikka uut rongi ei tule. Suundusin siis tagasi tee poole ja mõni aeg hiljem nägin kuidas sõitis mööda ei miski muu kui rong. Üsna kurb. Ja nii ma siis kõndisin. Ma ei kujuta ette kui pikk see maa oli aga õhtul käisime autoga seal samas Walmartis ja sõitsime ikka jupp aega sinna. Mul on ka praegu veel jalad päris valusad, mis tõttu arvan. et täna välja kõndima ei lähe. Üldse, see rongiga liiklemine on natuke selline kahtlane, sest kaardi pealt vaadatuna tundub kõik peatusele nii lähedal ja teglikult on ikka tükk maad vantsimist. Lisaks, see peatus kus ma olin, taaskord ihuüksinda.. selle ümbrus oli nii kole. Prügikastikollidel oli vähemalt 5 ostukäru põõsastesse peidetud. Lisaks igasugused riided, dressipluusid, teksad jne ja kogu see pürgi. Fuhh. Prügikastikolle on üldse terve Calgary täis. Eile läksin tagant uksest prügi välja viima ja nägin kuidas mingi vend hüppas konteinerisse. Väiksena ma arvasin, et prügikastikoll elab prügikasti sees ja see eilne vaatepilt oli üsna selle lähedane. Üldiselt nad on ohutud aga see ei tähenda, et ma nendega aega veeta sooviks.

Niisiin, tegin paar pilti ka korterist ja püüan need pärast lisada siia, kui internetimees tuleb. Nimelt, on kell 9 ja teda pole ikka. Kuigi tal on veel tervelt tund aega aega, lootsin ma, et ta tuleb varem. Lähen viskan vist pikali seniks, kuna olen juba mitu tündi ärkvel olnud ja uni tikub silma J

…

…

Nii palju siis pikali viskamisest. Internetimees ikka saabus mõni minut enne kella kümmet ja toimetab nüüd siin kaablitega. Olevat mulle sõnumi ka saatnud telefonile aga mina seda ei saanud ja kõneaeg on ka otsas. Rasmus just helistas, et ma ühte lambipirni ei ostaks kuna ta juba sai selle aga poole kõne pealt katkes juba ära. Ja laadida  ka ei saa. Surepärane. See telefonimajandus on ka ulme. Kui sul Kanada ID-d pole, siis oled üsna mõttetu tegelane. Ja nii ma siis iga päev raha juurde laengi. No nüüd pole enam midagi mida laadida. Iseenesest saab ka võtta odava firma käest telefoni, kus pead 35 kuus maksma ja saad kõned ja sonumid ja internet ka veel peale kauba aga selleks on vaja neilt telefon osta, sest meie telefonid ei toeta nende sagedust. Telefoni ost aga ei ole senini eriline prioriteet olnud aga ilmselt peab käsile võtma kiiremas korras, sest ega iga päevraha laadida ei ole parem.  Nüüd küll aitab, kaua ma siin seletan. Loodan, et internetimees saab ruttu valmis.